ARVUSTUS ⟩ Lavaka tudengid lustivad kaanoniga energiliselt

Lavakunstikooli XXXI lennu lõpulavastus «Ei usu!». Foto: Kristiina Praks

Von Krahli «Ei usu!» on ühtaegu kaabukergitus, kommentaar ja kriitika teatriklassikale – omamoodi uue paljulubava põlvkonna manifest.

Enne saali jõudmist tuleb möönda, et aasta turundusteo ega selge sõnumi preemiat Von Krahl ilmselt ei pälvi – isegi sagedasel teatrikülastajal on tõenäoliselt ammu kadunud käest järg, kas koht, kuhu Telliskivi Loomelinnaku tagumises nurgas saabutakse, on nüüd Krahl, JAIK või Vaba Lava.

Etteruttavalt võib öelda, et laval vähemalt erilist kultuurikatkestust ei paista. Vanalinna ajaloolisest kodust nooblisse Kalamaja hipsterirajooni kolimine ei väära viimaste aastate käiku, mida on enim seadnud Juhan Ulfsaki lavastused, nagu kõrgelt hinnatud ja rohkelt auhinnatud «Pigem ei» ja suurepärane filmitõlgendus «Melanhoolia».