ARVUSTUS ⟩ Hoiatav tulevikuvisioon Ameerika kodusõjast

Kristen Dunsti tegelane, külmavereline pressifotograaf õpetab noort kolleegi kuulide alla ellu jääma. Foto: Videokaader

Maailma parimad pressifotod on sageli mõjusad kaadrid sõjapiirkondadest, lõhkikistud kehadest ja hoonerusudest.Ka aastakümneid hiljem mäletatakse fotosid, mille on ajalukku kirjutanud Vietnami sõda või Araabia kevad, kuid läänemaailma jaoks on neis kaadrites ka midagi eksootilist. Neil kujutatu on pea alati «nemad», mitte «meie».

«Kodusõda» toob sõja või vähemasti ettekujutuse sõjast emotsionaalselt palju lähemale kui mistahes uudised Ukraina rindejoone liikumisest või Palestiina pommitamisest. See ei ole film väejuhtimisest, sõjastrateegiast ega isegi mitte ühegi üksiku lahingu kulgemisest. «Kodusõda» näitab sõja halastamatut mikrotasandit ning aitab ette kujutada, milline oleks sõda lääneriigis.

Vahend selle näitamiseks on siin filmis fotokaamera, mille päästikule vajutab kogenud pressifotograaf Lee (Kirsten Dunst), kes kajastab pöördelisi sündmusi lähituleviku kodusõjaeelses New Yorgis. Kui Dunsti tegelane on seni arvanud, et sõjakollete jäädvustamine ja nende fotode ajakirjanduses avaldamine peaks olema justkui hoiatus omastele, siis filmi tegevustikus on need hoiatused kõlanud kurtidele kõrvadele.