Suri Eesti naha- ja köitekunstnik
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
2. mai 2024, 12:54
:format(webp)/nginx/o/2024/05/02/16043252t1h1118.jpg)
27. aprillil suri naha- ja köitekunstnik, Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Nahakunstnike Liidu, Eesti Köitekunstnike Ühenduse ja Eesti Köitekunstnike Ühenduse liige Luule Maar.
Luule Maar sündis 11. märtsil 1938 Kuldre külas Võrumaal, Vastse-Antsla vallas. Ta õppis aastatel 1954–1960 Tartu kunstikoolis teatridekoratsiooni ja 1964–1969 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis nahkehistöö erialal. Enne ERKIsse astumist töötas ta Tartu naha- ja jalatsikombinaadis ning naha- ja galanteriikombinaadis «Linda» kunstnikuna ja pärast lõpetamist 1970–1976 EKE Projektis kunstnikuna.
1976. aastast kuni pensionini 2006. aastal töötas Luule Maar Eesti Kunstimuuseumis tarbekunsti restaureerimise osakonna juhataja ja atesteeritud kunstnik-restauraatorina.
Luule Maar oli Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1988. aastast. Näitustel esines ta 1974. aastast alates, tema esimene isiknäitus toimus 1977. aastal Tallinna Kunstihoone väikses saalis. Luule Maar oli järjekindel näitustest osavõtja nii kõrge taseme kui ka esinemis-sageduse poolest – lisaks ülevaatenäitustel esinemisele korraldas ta veel üheksa isiknäitust, neist enamik kahasse mõne mõttekaaslasest kolleegiga.
2017. aastal toimus isiknäitus Tehnikaülikooli raamatukogus «Köitegurmaan Luule Maar». Näituse pealkiri iseloomustab täpselt meistri nõudlikku suhet oma töösse ja kunstilisse köitesse. Viimane, 2019. aastal toimunud mahukas ja sisutihe Luule Maari köitenäitus «Luuleraamatud» Rahvusraamatu-kogus oli pühendatud Luule köidetud luulekogudele.
Rahvusvahelistel köitekunsti biennaalidel Prantsusmaal esindas Luule Maar Eestit aastatel 1999–2019 üheksal korral, pälvides 2011. ja 2013. aastal žürii preemiad. 2013. ja 2017. aastal osales ta köitekonkurssidel Inglismaal Oxfordis, olles seeläbi üks aktiivsemaid Eesti köitekunsti esindajaid rahvusvahelisel areenil.
Lisaks raamatuköidetele valmistas Luule Maar ka auaadresse, karpe ja külalisraamatuid ning restaureeris Eduard Taska, Adamson-Ericu ja paljude teiste teoseid. Loomingus tugines ta etnograafilisele pärandile, kujundades aastate jooksul välja omanäolise kunstnikukäekirja. Meisterlikult sidus ta ornamentikat uuenduslike tehnoloogiliste võtete ja traditsiooniliste ning aeganõudvate tehnikatega.
Sõbra ja kolleegina oli Luule hea haldja tüüpi tegelane, natuke nähtamatu ja hõljuv, nagu oleks tema jalge all teine pinnas kui tavaline reaalsus. Alati võis oodata temalt õrna naeratust. See naeratus oli justkui mõeldud levima igasse suunda, kuhu ta oma uudishimulike silmade ja tähelepaneliku pilguga vaatas. Vaiksest ja peaaegu kuuldamatust häälest lehvis rahu ja julgustust.
Ta oli alati ja kindlalt see inimene sinu kõrval, kes soovis, et kõik oleks kõige paremini, et kõik läheks kõigil hästi. Luule puhul hämmastas tema võime äkitselt õide puhkeda. Eas, mil võinuks vabalt leppida tööst eemalejäämisega, hakkas tema hoopis rahvusvahelistelt näitustelt medaleid noppima. Niisugune suur üllataja oli Luule Maar – alati valmis appi tulema, kui vaja näitust üles panna või kokku pakkida, alati kõigi jaoks olemas. Jääme Luule Maari kohalolust ja vaiksest naeratusest puudust tundma.
Sügav kaastunne sõpradele ja lähedastele!
Luule Maari ärasaatmine toimub laupäeval, 11. mail kell 12 Metsakalmistu kabelis.
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Nahakunstnike Liit
Eesti Köitekunstnike Ühendus
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Eesti Kultuuriministeerium