INTERVJUU ⟩ Rasmus Puur: kaasaegses klassikalises muusikas on poole jõuga tehtud asjad ebavajalikud

Helilooja Rasmus Puur oma esimese sümfoonia proovis Estonias. Noodid on ERSO-le juba kaks kuud tagasi üle antud, prooviruumi ukse alt neid sisse libistama ei pea. Foto: Tairo Lutter

Sümfooniaid tänapäevasel fragmentaarsel ajal väga tihti ei kirjutata. Helilooja Rasmus Puur võttis suure töö ette ning täna tuleb teos ERSO esitatuna ja Olari Eltsi juhatatuna Estonias publiku ette.

Lisaks Puuri esimesele sümfooniale on kavas veel Schumanni ja Brahmsi. Tuleb kohtuda ja rinda pista suurtega. Puur ise pidas teost kirjutades ka silmas suuri, teda huvitas seegi, kuidas on lähenenud sümfooniale Viini klassikud Haydn, Mozart, Beethoven.

Kohtume heliloojaga kohvikus. Miks see ära tuleb märkida, selgub intervjuu käigus.

Kas sümfoonia on valmis või veel tuleb viimast lihvi anda?

Kaks kuud tagasi sai valmis, selline on ERSO tingimus tavaliselt, et kaks kuud enne ettekannet peavad noodid olemas olema.

Nii ei ole, et asjad jäävad viimase hetke peale?

Ma üldiselt katsun tähtaegadest kinni pidada, kui need on antud. See on hea motivaator. Kõigi huvides on, et see oleks võimalikult vara, siis on väike puhver olemas juhuks, kui midagi juhtub. Ei pea päris Lepo Sumera kombel veel proovis ukse alt noote saatma.

Kas Lepo Sumera tegi nii?

(Naerab.) Olen sellist legendi kuulnud, jah.

Teil on üks pala pealkirjaga «Kui tähtaeg on käes ja ühtki head ideed ei ole, juhtub nii...». Kas see on tõestisündinud lugu?

Jah, oli vaja, et hommikuks on lugu olemas, aga õhtul polnud veel ühtegi ideed. Siis tuli kuskilt minema hakata ja nii see sündis. See oli õnneks selline üsna väheambitsioonikas, aga tore tegemine, kus erinevad heliloojad tegid kõik üsna piiratud aja jooksul. Vahel on tore ka lihtsalt niisama lõbutseda.