LEHO LAMUS ⟩ Kas meie teadmine püsib tõel või tõenäosusel?

Vene-juudi päritolu belglane Ilya Prigogine (1917–2003) sai 1977. aastal Nobeli preemia keemias. Pildil räägib ta oma teooriast 1997. aastal. Foto: Youtube

Füüsikalise keemia asjatundja Ilya Prigogine kirjeldas pöördumatu, tasakaalustamata ning hajuva keerulise süsteemi arengut. «Tõsikindluse lõpp» on autori varasema loomingu küpses eas kirjutatud keerukas kokkuvõte.

Teos koosneb matemaatilistest valemitest ja nende tõlgendustest, olles täienduseks Ivar Piiri raamatule «Füüsika ajalugu» (2013). Prigogine kirjeldab, kuidas füüsikaline maailmavaade muutus 20. sajandil iga uue avastuse järel korduvalt. Ta keskendub 20. sajandil toimunud pöördele teaduslikus maailmapildis – konstruktiivse teaduse tekkimisele.

Prigogine tutvustab teaduse uut mudelit, mis arvestab füüsika kõrval eluteaduse (bioloogia) uurimistulemusi. Eluteaduse ja füüsika aluspõhimõtete vahel olevad vastuolud avastas 19. sajandil Viini ülikooli füüsikaõpetaja Ludwig Boltzmann, kui püüdis ühendada Charles Darwini elavuse arengut füüsika valemitega.