NÄDALA PLAAT ⟩ Pet Shop Boys – elu täis ilu ja tragöödiat

Pet Shop Boysi laulja Neil Tennant on endiselt vormis. Foto: Daniel Garzon Herazo/ZUMA/Scanpix

Pet Shop Boysi esimesest singlist «West End Girls» on möödas ligi neli aastakümmet ning see on üks nendest vähestest hittidest, millele edasiliikunud aeg ja muutunud ruum pole suutnud midagi teha – ikka sama hea ja värske nagu aprillis 1984.

Täpselt sama võib öelda duo enda kohta, Neil Tennant (69) ja Chris Lowe (64) ei näe ehk enam välja nii peenepihalised ja käharjuukselised, aga nende oskus tuua endaga värsket õhku, luua meeldejäävaid meloodiaid, nutikaid sõnu ja säravat visuaalset esteetikat pole kuhugi kadunud. Nende 15. stuudioalbum «Nonetheless» on ootuspärane kingitus neile, kes on nautinud nii bändi klassikalist saundi kui ka nüansirikast lähenemist sotsiaalsetele teemadele.

«Nonetheless» ei ole kindlasti sündinud tahtest end tõestada ega sotsiaalsest või majanduslikust survest. Pet Shop Boys on muidugi synthpop ja nende muusikas oli ja on süntesaatoritel ning rütmimasinatel kandev roll, aga üsna sageli kipub kahe kõrva vahele jääma see, et nende palad on väga sageli üsna korraliku orkestri saatel sisse mängitud ja seda juba alates 1980ndate keskpaigast, kui orkestriarranžeeringu tegi legendaarne Angelo Badalamenti.