JUBA TÄNA Eestisse saabuvad tunnustatud välismaa kirjanikud

Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Kohtumine Andrei Ivanoviga 2023. aasta Prima Vistal.
Kohtumine Andrei Ivanoviga 2023. aasta Prima Vistal. Foto: Olari Pilnik

Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista toimub 6.–12. maini. Täna algava festivali teemaks on «Paremad ja halvemad tulevikud», ning muuhulgas saab teoks samanimeline eriprogramm. Festivali avamine on 6. mail kell 16.15 Tartu Ülikooli Raamatukogu ees, koos festivaliga avatakse ka Tõlkebüroo ning Suur Futuroloogiline Kongress. Vaata allpool, mida on pakkuda Prima Vista tänavusel programmil.

Nii Suur Futuroloogiline Kongress kui ka Tõlkebüroo on osa Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhisündmuste hulka kuuluvast eriprogrammist. Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi asutatud Tõlkebürood saab külastada 6.–10. maini Tartu Ülikooli raamatukogu ees ja sees ning esmaspäevast reedeni toimuval Suurel Futuroloogilisel Kongressil astub üles kümme kirjanikku, kes ühel või teisel viisil heidavad pilgu võimalikele tulevikele.

Eriprogrammi kuuluvad ka Elektriteatri filmiõhtute sari «Stalking Eastern Europe», ajakirja Värske Rõhk erinumber «Kuidas kirjutada headust», näitus projekti «Ellujäämise poeetika» raames valminud teostest ning koostöös UNESCO kirjanduslinnade Heidelbergi, Lvivi, Manchesteri, Norwichi ja Reykjavíkiga teoks saanud interdistsiplinaarne projekt «Too kaasa oma utoopia».

Kui varem on Prima Vista teemat aidanud igal aastal mõtestada festivali patroon, siis tänavu on kaasamõtlevaid ja teemat avavaid eesti kirjanikke märksa rohkem – eriprogramm «Tuleviku toonid» toob esile seitse eriilmelist eesti kirjanikku, kes on igaüks võtnud enda kanda ühe festivalipäeva patrooni ehk päevakirjaniku rolli: Meelis Friedenthal, Berit Petolai, Tõnis Tootsen, Maarja Pärtna, Doris Kareva, Merca ja Urmas Vadi.

Melu Prima Vista festivalil.
Melu Prima Vista festivalil. Foto: Uku Peterson

Festivalinädala jooksul avaldatakse iga päev ühe päevakirjaniku poolt festivaliks valminud tekst, mis avab kirjaniku mõttemaailma, loob kujutlusi võimalikest tulevikest või inimkonna ellujäämisest. Iga päev toimub ka vastava päevakirjaniku poolt korraldatud sündmus, kus festivalikülastajaid kutsutakse kaasa mõtlema või arutama erinevate teemade üle, nagu ühiskondlikud muutused, keskkonnaprobleemid ja inimkonna tulevik.

Väliskülalistest osalevad Prima Vistal teiste seas saksa kirjanik Julia von Lucadou, soome kirjanik Emmi Itäranta, ukraina luuletaja Halõna Kruk, kanada-briti aktivist ja kirjanik Cory Doctorow ja läti kirjandusrühmitus Preiļi Kontseptualistid. Eesti kirjanikest osalevad lisaks päevakirjanikele Tõnis Vilu, Aapo Ilves, Mirjam Parve, Kristina Viin, Maarja Kangro ja paljud teised.

Programmist leiab lisaks uutele ettevõtmistele ka mitmeid traditsiooniks kujunenud sündmusi, muuhulgas raamatulaat, mis leiab aset 7. mail Raekoja platsis, noorte autorite õhtu «Särtsuga kirjandus», kirjandus- ja kultuuriloolised jalutuskäigud ning kontsert «Kirjanikud muusikas». Tänavuse festivali teemaga seotud kunstiprogrammi näitused Tartu Ülikooli raamatukogus, Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, Mänguasjamuuseumis, Tartu Linnaraamatukogus ja Tõravere observatooriumis on juba üles pandud ja osaliselt ka avatud.

Festival jõuab lõpusirgele laupäeva hommikul algava 24-tunnise kultuurimaratoniga Insomniakaton III, mille programm pakub rohkelt eriilmelisi sündmusi ja ülesastumisi, teiste seas esinevad ameerika biitpoeet ja Insomniakatoni kui sündmuseformaadi autor Ron Whitehead, ameerika luuletaja Jinn Bug, kirjanduslinna residentuuriprogrammi praegune külaline, kanada kirjanik Christiane Vadnais, läti luuletaja Ivars Šteinbergs eesti kirjanikud Aime Hansen, Kristel Mägedi ja fs ning päevakirjanik Merca, lisaks leidub programmis töötube, teatrit, filmi ja muusikat.

Sündmusi ja osalevaid kirjanikke tutvustame Prima Vista kodulehel kirjandusfestival.tartu.ee ning Prima Vista Facebooki ja Instagrami lehtedel.

Tagasi üles