Ekspeditsioon salapärasesse lõunasse tõi kaasa kaheksa filmi

Stseen Jaan Tootseni filmist «Ellujäämise kunstnikud». Foto: Filmikaader

Kohutavalt ahvatleva ja lihtsa lahendusena tundub Lõuna-Eestist rääkiva filmikasseti koondnimeks valida «Metsik lõuna». Leidub eksootikat ja omapära, aga ka karuteene Lõuna-Eesti elanikele.

Sellenimeline kaheksa filmiga kassett esilinastus 4. mail ja valmis kultuuripealinn Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokiprogrammi (on ikka nimi pandud!) raames. Pooled režissöörid Eestist ja ülejäänud Bulgaariast, Rootsist ja Lätist. Läti filmitegijatel võib olla veel eriti imelik tunne osaleda programmis «Metsik lõuna».

Igasuguse filmikasseti suur eelis on see, et tegu on Forrest Gumpi ema assortiikarbiga: kunagi ei tea, millega rõõmustab järgmine lugu. Kõige erandlikum oli neist filmidest Maria Aua «Jõgi ja kass» öises Tartus luusivatest kiisudest. Mu meelest kukkus see poeetiline vaatlus oma võttest selili, sest tehnika ei tulnud visioonile kuidagi järele. Aua film ka keeldub olemast see, mida suur osa inimesi filmina ette kujutab: algus, keskpaik, lõpp, dialoog ja konflikt, lahendus.