IN MEMORIAM Steve Albini – tavaline Ameerika tööinimene (22.07.1962–7.05.2024)

Copy
Tähelepanuväärne muusik ja stuudioinsener Steve Albini oma Chicagos asuvas stuudios.
Tähelepanuväärne muusik ja stuudioinsener Steve Albini oma Chicagos asuvas stuudios. Foto: Brian Casella/ZUMA Press/Scanpix

Ootamatult suri 61-aastasena Steve Albini, vastuoluline müraroki pioneer. Tema bändil Shellac pidi 17. mail uus plaat ilmuma, ka oli ta valitud ajakirja The Wire uue numbri kaanepoisiks. Tuur pidi samuti algama. Nii et parimas loomeeas, nagu öeldakse. Suri ta infarkti tagajärjel ei kusagil mujal kui oma stuudios, mis oli talle ka elu jooksul ihule lähemal kui särk.

Paljud lugejatest võib-olla ei teagi, kes ta on. Ma ka kunagi ei teadnud. Kui Nirvanal ilmus plaat «In Utero» (1993), hakkas mulle kõrva, et selle on produtseerinud keegi Steve Albini. Nirvana oli kuulus bänd, seda teadsid kõik, aga Steve Albini nii kuulus polnud. Jätsin nime meelde ja sain ennast vargsi neist paremana tunda, kes Albinit võib-olla ei teadnud.

Ta tegi paari USA underground-roki olulisemat bändi: 80ndatel Big Black, hiljem mainitud Shellac. Stiili mõttes on nende puhul enamasti žongleeritud post-hardcore’i mõistega. Oli ka hulga klassikaliste plaatide produtsent – lisaks mainitud Nirvanale Pixiese «Surfer Rosa», PJ Harvey «Rid of Me» jne. Kui alternatiivbänd (oli kunagi selline mõiste) tahtis 90ndatel edgy’lt (oli kunagi selline mõiste) kõlada, võis arvata, et ühel hetkel koputab ta Albini uksele.

Tagasi üles