ARVUSTUS ⟩ Maalikunst, mis sünteesib sünteesijat

Carl-Robert Kagge miksib, kasutab erinevaid värvi- ja materjalikihistusi, luues nii ruumiliselt mõjuvad hübriidsimulaakrumid. Foto: Päär Keedus

Eesti kunsti on tehisaru imbunud juba aastaid enne masintõlke ja pildigeneraatorite teket. Võib meenutada Raul Meele koodidele rajatud kunsti alates 1960ndate lõpust, masina ja inimese sümbioose siinses 1970ndate avangardis või Kiwa masinakeelde tõlgitud maastikke 2010ndatest.

Ühel hetkel püüdis kunstnik kehastuda masinaks, aimata tolle toimemehhanisme, kuni viimase ajani, kus masinalt oodatakse omakorda vastukäiku, inimeseks olemist. Olgu kumba pidi tahes, vastastikused suhted on sisse seatud ja suuremate draamade ootel.

ARS Projektiruumis saab näha kuraator Liisa Kaljula koostatud näitust «Luba endal muutuda. Maalikunstist masinkunsti ajastul». «Kas tõesti ka sina, maalikunst?» küsib purist. «Kuhu jäävad siis tärpentinilõhn ja ekspressiivne pintslitõmme, kunstniku geniaalne puudutus?»