ARVUSTUS Raevu musta varju saatel...

Pille-Riin Purje
, teatrivaatleja
Copy
Lavastuse tugevus on Miika Pihlaku ja Liisa Pulga tasavägine partnerlus, mis muudab loetavaks kummagi tegelase üksilduse, ka aimatava tõmbe teineteise poole, paratamatu ja ohustava.
Lavastuse tugevus on Miika Pihlaku ja Liisa Pulga tasavägine partnerlus, mis muudab loetavaks kummagi tegelase üksilduse, ka aimatava tõmbe teineteise poole, paratamatu ja ohustava. Foto: Rebeca Rosalie Parbus

Saksa draamakirjanike tandem Lutz Hübner ja Sarah Nemitz on 2007. aastal kirjutanud karmi loo õpilase ja õpetaja kokkusaamisest ja -saamatusest, koolist ja kodust, haridusest ja hari(ma)tusest, läbikukkumisest ja uuest võimalusest. Näidend kannab originaalpealkirja «Aussetzer» («Väljalangemine»).

Aastal 2024 asetub Aare Toikka lavastus, lühikese ja lööva peakirjaga «Raev», hoiatusena kurjuse tumealale, mida praegune aeg tingib ja võimendab. VAT Teatri kodulehel kasutatakse «Raevu» tutvustuses sõnu «front» ja «lahingutegevus». Märksõna «kurjus» haakub Laura Jaanholdi lavastusega Endlas, Jan Guillou noorteromaanil põhinev «Kurjus» on teatripildis «Raevuga» suguluses. Mõlema lavaloo adressaat on määratletud alates 14. eluaastast. Kumbki lugu on siiski piisavalt omanäoline, konkreetseks ühisosaks vastik isa, kes teismelist poega süstemaatiliselt terroriseerib. Lõpplahenduse kõlavärv aga erineb päris olulisel määral.

Tagasi üles