MIKS MAESTRO KURDIKS JÄI? Beethoveni juuksed paljastasid helilooja tervise kohta midagi jahmatavat (4)

Kultuuritoimetus
Uuendatud 28. mai 2024, 09:56
Copy
Ludwig van Beethoveni ehtne juuksesalk, mida teadlased kasutasid helilooja genoomi järjestamiseks.
Ludwig van Beethoveni ehtne juuksesalk, mida teadlased kasutasid helilooja genoomi järjestamiseks. Foto: Martin Meissner/AP/Scanpix

Usutakse, et kuulus helilooja Ludwig van Beethoven suri 56-aastaselt maksa- ja neeruhaigusesse. Küll aga on palju spekuleeritud selle üle, millest olid üldse tingitud Beethoveni paljud terviseprobleemid, sealhulgas kuulmislangus ning kollatõbi. Nüüd on Beethoveni juuksesalkude uurimisel tehtud avastus, mis kõiki helilooja tervisehädasid selgitada võib, vahendab CNN.

Nimelt leiti Beethoveni ehtsatest juuksesalkudest suures koguses pliid, mis viitab sellele, et heliloojal võis olla pliimürgitus. See omakorda põhjendaks, miks tal oli probleeme kuulmisega, tõsine maksahaigus ning kaks kollatõve hoogu.

Beethoven ise soovis oma eluajal, et tema tervisemurede uurimine jätkuks ka pärast tema surma ja kogu maailm tema vaegustest teada saaks. Juba kümme aastat tagasi asus uurijate meeskond juuksesalkude abil välja selgitama, miks Beethoveni tervis nii kehv oli.

Suur müsteerium

DNA analüüsi kasutades selgitati esmalt välja, millised juuksed kuulusid päriselt heliloojale ja millised mitte. Seejärel asuti Beethoveni genoomi järjestama, kasutades ehtsaks tunnistatud juuksesalku.

2023. aasta märtsis avaldatud raport paljastas, et Beethovenil olid tõsised geneetilised riskitegurid, mis soodustasid maksatõve ja B-hepatiidi teket enne ta surma. Aga tulemused ei selgitanud, miks ta hakkas jääma juba 20ndatel eluaastatel kurdiks või kannatas seedetrakti häirete all. Genoom tehti avalikuks, et teadlased üle maailma saaksid leida nendelegi küsimustele vastused.

Ludwig van Beethoven suri 56-aastaselt ja teda vaevasid elu ajal paljud terviseprobleemid. Teadlased on aastate jooksul tahtnud teada saada, miks helilooja tervis nii vilets oli.
Ludwig van Beethoven suri 56-aastaselt ja teda vaevasid elu ajal paljud terviseprobleemid. Teadlased on aastate jooksul tahtnud teada saada, miks helilooja tervis nii vilets oli. Foto: Mary Evans Picture Library 2013 / Scanpix

Samal ajal jätkati Beethoveni juuksesalkude uurimist ning juustest leiti suures koguses pliid, aga ka arseeni ja elavhõbedat, mis olid jäänud helilooja juustesse isegi 200 aastat pärast tema surma. Seda selgitab kiri, mis ilmus ajakirjas Clinical Chemistry. Küll aga ei usu eksperdid, et Beethoveni pliimürgitus oli sedavõrd tõsine, et põhjustanuks tema surma 56-aastaselt.

Huvitaval kombel kahtlustati juba ammu, et Beethovenil võis olla pliimürgitus, sest 2007. aastal avaldati ühe juuksesalgu põhjal tehtud uurimus, mille kohaselt oli juustes suur kogus pliid. Siis aga avastati, et juuksesalk ei kuulu päriselt Beethovenile, vaid hoopis ühele naisele.

Mürgitus oli siiski ka maestrol

Kahte ehtsat juuksesalku uuris nüüd kaks erinevat uurimismeeskonda, kes kasutasid erinevaid meetodeid, et leida Beethoveni juustest pliid. Üks salkudest kannab nime Bermanni salk, mis usutavasti lõigati Beethoveni juustest 1820. ja 1827. aasta vahel, teine kannab aga nime Halm-Thayeri salk, mille Beethoven andis klaverimängija Anton Halmile 1826. aasta aprillis.

Värske uurimuse käigus tuvastati ka Beethoveni ehtsatest juustest suur kogus pliid. Bermanni salgus oli seda oodatust 64 korda rohkem ning Halm-Thayeri salgus tervelt 95 korda oodatust rohkem. «Sellises koguses pliid tähendab pliimürgitust,» ütles uurimuse autor Nader Rifai, kes on Harvardi meditsiinikooli patoloogiaprofessor ning Bostoni lastehaiglas kliinilise keemia direktor. «Minge sellise pliikogusega veres ükskõik millisesse traumapunkti ning teid võetakse kohe patsiendiks ja saadetakse ravile.»

Uurimuse kohaselt põhjustas just pliimürgitus Beethoveni jaoks ka seedetrakti häireid ning süvenevaid kuulmisprobleeme.

Tagasi üles