Et 1996. aastal Ecole Nationale des Beaux Arts de Paris’ lõpetanud, Prantsusmaal ja Hispaanias töötanud ja praegu Haagis resideeriv Raus on üks erandlikuma käekirjaga maalijaid eesti kunstis, väärib see näiliselt lihtsa peisaažižanri nime taha varjuv kaheksateistkümnest maalist koosnev pakett erksamat analüüsi.
Kunstnik kommenteerib ise, et «Itaalias olen rännanud elus palju kordi, kuid üks, 2020. aasta koroonapiirangute aegne reis on jäänud mind tänaseni lummama. Tabasin tookord vist mingi Itaalia fluidumi, sellesama, mis on sajandeid toitnud Euroopa kunstnike fantaasiaid ja pannud neid Itaaliasse rändama. See ainus reis turistidest tühja Itaaliasse on toitnud minu inspiratsiooni juba mitu aastat. Rändan sageli mõtetes ja maalides seal edasi. Vahepeal olen ma korduvalt pöördunud ka päriselt Itaaliasse tagasi, et seda sama esmaarmunu tunnet taaskogeda, saada kinnitust sellele, et kas ma ikka paar aastat tagasi sain õieti aru. Kui vahel mõtlen, et minu Itaalia kinnisidee on kestnud juba mitu aastat ja sellest peaks vabanema, siis lohutan end teadmisega, et Euroopa kunstis kestis see mitu pikka sajandit».