AUHINNAKANDIDAAT ⟩ Libedad pundunud huuled roomasid nägu mööda nagu teod

Eve Lauri «Õmblejanna» pälvis kirjanike liidu 2021. aasta romaanivõistlusel Tallinna linna preemia. Foto: Kris Moor

Romaaniga «Õmblejanna» (2021) palju tunnustust pälvinud Eve Lauri uus teos, mullu kulka kirjanduse aastaauhinnale esitatud «Vend Kaspar» pole veel kummastaval kombel kriitikute tähelepanu pälvinud. On aeg see viga parandada.

See raamat on omamoodi jätk 2011. aastal ilmunud «Aloisele» – klassikalisele rüütliromaanile, mis peaks eriti meeldima lugejatele, kel on teismeeast ikka veel silme ees Ivanhoe ja teised turvistes kangelased. Eriomaselt naissoost lugejatele, keda poistele suunatud seikluslood ei pruugi lõpuni veenda. Ent juba tolles teoses oli seiku, mida tavaliselt ajaloolistes seiklusjuttudes ei kohta. Naiivse armastusloo asemel andis see mõtteainet naiseks olemise ja seksuaalse vägivalla üle, mis oli kõik muidugi osavasti žanripuhaste intriigide vahele pikitud.

Hääled võtavad munga üle

«Vend Kasparis», mida autor hakkas kirjutama kohe pärast «Aloiset», kohtame juba tuttavat tegelast, munk Kasparit, kes varem suutis seest kerkivaid hääli veel kõrvaltvaatajana võtta. Temale keskenduvas jutustuses on nood seesmised deemonid aga saanud küllaltki iseseisva kuju, peremeesorganismist eraldunud.