ARVUSTUS Kui tihti end me siiski süüdi tunneme?

Karin Allik
, teatrikriitik
Copy
Näitlejad toodavad kogu etenduseks kasutatava energia ise, kasutades pedaalidega elektrigeneraatoreid ja käsiajamiga taskulampe. Fotol vasakult Kristian Põdma, Kaarel Kuusk ja Kaarel Targo.
Näitlejad toodavad kogu etenduseks kasutatava energia ise, kasutades pedaalidega elektrigeneraatoreid ja käsiajamiga taskulampe. Fotol vasakult Kristian Põdma, Kaarel Kuusk ja Kaarel Targo. Foto: Gabriela Urm

Taago Tubin on end kehtestanud lavastajana, kelle iga uus tekstivalik tekitab meeldivat ootusärevust.

Nimelt paistab Tubin tihtipeale leidvat nüüdisaegsest maailmadramaturgiast uusi autoreid, keda Eesti publik veel ei tunne, aga kelle teemapüstitused kõlavad siinses kontekstis värske ja vajalikuna. Nõnda pakkusid olulisi perspektiive ühiskondlikule arutelule hiljuti näiteks Tubina «Arst» ja «Kahe laine vahel» Ugala teatris ning «Nõusolek» Tallinna Linnateatris. Sama püüdlust võib täheldada ka Musta Kasti egiidi all valminud uuslavastuses «Hing kurgus».

Sedapuhku teeb Tubin publiku tuttavaks Šveitsi päritolu kirjaniku Gerhard Meisteriga, kelle sulest valmis lavastuse «Hing kurgus» alustekst «In meinem Hals steckt eine Weltkugel» (otsetõlkes «Mul on maakera kurgus kinni») juba 2012. aastal.

Tagasi üles