INTERVJUU Kunstnik Urmo Raus: maalimine on omamoodi oopium

Tiina Kolk
, kultuuriajakirjanik
Copy
Kunstnik Urmo Raus oma näitusel «Itaalia maastikud». Reisida saab ka lugedes ja paljud paigad ongi võib-olla salapärasemad kui sinna päriselt minnes, räägib ta.
Kunstnik Urmo Raus oma näitusel «Itaalia maastikud». Reisida saab ka lugedes ja paljud paigad ongi võib-olla salapärasemad kui sinna päriselt minnes, räägib ta. Foto: Madis Veltman

Tallinnas Allee galeriis saab 15. juunini uudistada Urmo Rausi maalinäitust «Itaalia maastikud». Aprilli alguses lõppes Tartu Ülikooli Delta õppehoones tema näitus «Paternoster Square».

Väike Paternoster Square asub Londonis Püha Pauluse katedraali kõrval. Urmo Rausi meelest on Delta keskus kui vaimulinna Tartu Paternoster Square.«Tol näitusel eksponeeritud viimastel aastatel valminud maaliseeriate puhul olen saanud inspiratsiooni sügava kultuurikihiga ja tähenduslikest paikadest. Olen oma maalides mõtestanud ja proovinud dešifreerida kohavaimu,» selgitab kunstnik.

Allee galeriis eksponeerib Raus läbilõiget oma Itaalia-teemalistest maalidest aastaist 2021–2024, kujutades Itaalia maastikke kontseptuaalses võtmes.

Ühes varasemas intervjuus paarkümmend aastat tagasi on Raus oma neutraalse koloriidi ja napi vormiga maalide kohta öelnud, et «maali võlu on mujal. Maalimine on protsess, mis pakub vaimset naudingut ja ka kannatust. Selle naudingu taaskogemiseks alustab kunstnik uut maali.»

Kas olete arvet pidanud, mitmes isikunäitus on «Itaalia maastikud»? Mille järgi te näituste toimumise paiku valite või on alati teile tehtud ettepanek esitleda ühes või teises kohas oma loomingut?

Arvepidamine näituse arvu üle ei ole olnud omaette eesmärk. Küll olen püüdnud teha nii, et iga näitus oleks sündmus. Olen enamasti võtnud vastu kõik näituste pakkumised, mis elu on toonud ja olnud nende võimaluste üle tänulik.

Kuid maalin eelkõige ikkagi sisemisest vajadusest. Maalimine on lisaks vaimsele praktikale ka käeline tegevus ja omamoodi oopium. Sellest satub sõltuvusse. Oma nägemuste jäädvustamine sellisel viisil, mis mind ennast rahuldab, on mulle rohkem eesmärgiks kui jäädvustuse eksponeerimine. Kuid vahel on ka hea emotsioone jagada ja veel suurem on rõõm, kui see vaatajat kõnetab.

Tagasi üles