Võttes kasutusele paberivabrikuesise mururiba, on rahvusvaheline kunstike sõpruskond, kuhu kuuluvad lisaks Ingrid Allikule Aigi Orav, Tiina Kaljuste, Kaisu Lundelin, Riikka Wesamaa ja maatikuarhitekt Martin Allik, rajanud sinna püsiinstallatsiooni, mis on justkui värav vabrikusse, aga ka lihtsalt ruum peatumiseks ja uurimiseks.
Räpina paberivabriku sissepääsu ees oleval mururibal näeb savivorme, vanapaberi pakke ning punastest tellistest laotud vanni, kus on vanapaberi mass koos purustatud raharibadega, ilmestamaks erineva paberi taaskasutust.
Teos kombineerib maastikukujunduse ning kunstnike loodud elemendid, mis on iseloomulikud paberi tootmise ajaloole Räpinas. Segades savi ja vabriku tootmisjääkidest paberipuru, ehitades vabrikus toodetavatest nurkadest uusi konstruktsioone ning eksponeerides vanapaberi pakke, on loodud tervik keskkond, mis kutsub erinevaid materjale avastama ja puudutama.
Teose nähtamatu osa moodustavad maastikuehitustööd, mille teostas vastavalt kunstnike nägemusele maa-ala omanik Räpina Paberivabrik. Ala puhastati ja täideti ühtlaselt pinnasega, sellele rajati selgelt eristuvad piirid sõidutee ja parkla vahel. Kui enne käisid inimesed parklast vabrikusse üle muru, siis nüüd viib sinna korrastatud jalgrada, mille Räpina linn lõpetas omalt poolt ülekäiguraja rajamisega.
Installatsiooni maa-pealne, silmaga nähtav ja käega katsutav osa kombineerib maastikukujundusega kunstnike loodud elemente, mis on iseloomulikud paberi tootmise ajaloole Räpinas. Samuti on installatsiooni kaasatud punased tellised, mis viitavad paberivabriku ajaloolisele hoonele. Lisaks istutati maa-alale 18 uut kaske, mis ilmestavad ajaloolist tõika, et algselt valmistati Räpinas paberit just kasepuidust.