Ilmus Nobeli preemia saanud kirjaniku teos, kus ülistatakse Eestit ja eestlasi

Aleksandr Solženitsõni suurteose «Gulagi arhipelaag» uus trükk eesti keeles. Foto: Postimehe kirjastus

Ilmunud on Aleksandr Solženitsõni suurteose «Gulagi arhipelaag» uustrükk. Kultuuriloolane Ivar Törneri sõnul on värske väljaanne vajalik, et seda saaks lugeda kõik põlvkonnad ja nõukogude õudus ei ununeks.

Postimehe kirjastus andis välja kõik seitse osa taas kolmes mahukas köites, nagu ilmus see ka veerand sajandit tagasi esimest korda eestikeelsena.

Ilmub on ka suurteost sissejuhatav raamat «Ükski inimene ei ole saar. Kolm esseed Gulagi arhipelaagist», mille autorid on kirjanik Imbi Paju ning ajaloolased Mart Laar ja Eerik-Niiles Kross.

Kultuuriloolase Ivar Tröneri sõnul pidid iga «Gulagi arhipelaagi» köite juurde tulema essee eesti autorilt, kuid raamatu õiguste pärijad ei andnud meiepoolsete saatesõnade avaldamiseks luba, mistõttu ilmuvad need eraldi raamatuna.

«Kindlasti tahan rõhutada, et tegemist on maailma tippkirjandusest ainukese teosega, kus eestlasi käsitletakse nii suures mahus. Ühegi teise Nobeli preemia saanud autori teos ei räägi eestlaste saatusest ja Eestist nii ülevaatlikult ja meie suhtes väga lugupidavalt,» selgitas Tröner.

Kultuuriloolasena oli tema eesmärgiks anda Aleksandr Solženitsõni peateos välja korralikult toimetatuna kaasaegses väljaandes paremal paberil, sest nõukogude aja lõpul ilmunu pole enam uutele põlvkondadele kättesaadav.

Raamat on tegelikult ka väga heas stiilis kirjutatud ning lugejal on huvi seda aina edasi lugeda, nagu head kriminaalromaani.

Võimaluse suurteos uuesti välja anda pakkus Postimehe Kirjastus Postimehe Fondi toel.

Vastates küsimusele, miks on «Gulagi arhipelaag» meile oluline, ütles raamatu kirjastuse poolne projektijuht Kristel Palk kõigepealt, et selle loomislugu on suures osas toimunud Eestis.

«Väikese eesti rahva vaprus ja kultuursus andsid Solženitsõnile ajendi panna Gulagi lugu kirja. Meie oleme selle suurromaani sünnimaa ning lisaks on see lugu ise selline, et jutustab minevikust, mida me ei tohi unustada, kuidas võõrvõim rõhub rahvaid ning teeb seda tänapäeval edasi. Kui me unustame, kuidas imperialistlik võimuiha võib inimesi hävitada, siis me lasemegi selle aina uuesti juhtuda. «Gulagi arhipelaag» on midagi aegumatut ning väärib uuesti avaldamist,» selgitas Palk.

Tõlke kohta lisas Palk, et «Gulagi arhipelaagi» ei ole eesti keelde uuesti tõlgitud, sest sellel on omaette ajalooline ja kultuuriline väärtus, kuidas see tõlge üldse loodi. Teose tõlgiti fotokoopiate pealt, mis nõukogude ajal põrandaaluse kirjandusena salaja käest kätte liikusid. «Seda tehti kiiresti ja südamega, et see jõuaks võimalikult ruttu eesti rahva ette,» ütles Palk.

«Gulagi arhipelaag» on Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Aleksandr Solženitsõni (1918–2008) peateos, mille ta kirjutas suurelt osalt Eestis. Ilmununa välismaal (1973–1975), autori kodumaal (1989–1990) ja Eestis (1990), avaldas see lugejaile põrutavat mõju, avades Nõukogude Liidu tegelikku ajalugu ja suutes hajutada kogu maailmas tuntaval määral kommunistlikku udu.

Tõlkijad: Henno Arrak, Helmi Tillemann, Maiga Varik

1990. aasta eestikeelse väljaande toimetajad: Edvin Hiedel, Maiga Varik

Uusväljaande toimetaja-korrektor: Lyyli Virkus

Uusväljaande toimetaja-konsultant: Ivar Tröner

Kaaneteksti autor: Aivar Kull

Kujundaja: Johannes Naan