Armastust hävitavat maailma saab muuta vaid hoidudes tapjaks saamast

Michael Pinki uuslavastatud «Giselle» Estonias: igavene lahkuminek - Oja (Giselle) ja Newton (Albrecht) Foto: Veljo Poom

Erinevalt sõnateatrist, kus näitlejatel on lavastuses harva dublandid, on muusikateatris mitu esitajate koosseisu pigem norm kui erand. Erinevad esituskoosseisud lisavad lavastustele erinevaid tähenduskihistusi ning isegi ammututtavad lood pakuvad rohkelt mõtteainet kui artistid leiavad rollidele isikupärased nüansid.

Kastiühiskonnas on kastist väljumine kuritegu, veel hullem aga, kui ülik astub mingisse suhtesse nendega, keda peetakse «puutumatuteks», kelle roojasus on sedavõrd suur, et isegi nende varju langemine kasti-inimestele on karistatav. Albrechti kuritegu – getolastega lävimine ja intiimne suhtlemine ühega neist – saab maha pesta vaid kõigi selle tunnistajaiks olnute hävitamisega. Ja nii teise vaatuse alguses juhtubki – getoelanikud lastakse maha.