On tore, kui proff hakkab huligaanitsema

Kenorsi uus album «Tooted» on abstraktne ülevaade edul põhinevas maailmas elamisest ning sellega kaasnevatest tunnetest ja tekkivatest küsimustest. Foto: Sanna Rink

Pop-funk’il oli 1970–80. aastate muusikamaailmas suur jõud, mis pani oma musklilise ja higise õla alla tantsumuusika populaarsuse kasvule ning mõjutas tublisti hilisemaid žanre, nagu hiphop ja house. Pop-funk’i energiline ja optimistlik kõla on endiselt aktuaalne ning seda kõlab vastu ka moodsast muusikast.

Kaheksaliikmelise maksibändi või miniorkestri või ehk pigem isegi kogukonna nimega Kenors teine album ei ole pelgalt see vana hea klassikaline funk, vaid napsab siit-sealt ka tunduvalt moodsamatest stiilidest. Mis samas on omakorda suuresti funk’ist mõjutatud, nii et ring on mõnes mõttes sulgunud, nu-disco ja EDM kaasa arvatud. Aga see on selline tore, eksperimentaalse sisu ja vormiga ring, kus pekslevad funk’ile omased tugevad ja pulbitsevad bassiliinid, mis viivad muusikat edasi, mõnus elektroonika ja meeldejäävad refräänid.