KUNST JA POPP Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks

Copy
Kott, mis teatab, et see ei ole piip FOTO: Amazon
Kott, mis teatab, et see ei ole piip FOTO: Amazon Foto: Amazon

Inimese ja reaalsuse vahel on mõra, ütleksid psühhoanalüütikud. Inimese ja nüüdiskunsti vahel on mõra, ütleksid moralistid. See võib väljenduda lihtsas poekotiski, lisaksid nad.

Meenub anekdootlik lugu, mille kunstiteadlane Jaak Kangilaski rääkis kord loengus. Kuidas vägevale neodadale ja popkunstnikule Robert Rauschenbergile (tema on see, kes pani muu hulgas rattakummi ümber kitsetopise ja nimetas selle monogrammiks) tulid külalised. Keegi riputas mantli ja kaabu mingisuguse objekti otsa, mis esikus oli. Hiljem selgus, et see on hoopis kunstiteos. Kas olukord oli natuke piinlik või hoopis rõõmus või mõlemat korraga või kordamööda, pole teada.

Kunst pole 20. sajandil ja sealt edasi tahtnud enam istuda passiivselt iseendas, vaid saada välja. Suhtlema elu ja reaalsusega, ajamaks vesi sogasemaks. Elu ja reaalsus on ikkagi 3D, möll käib, pole mingi kahemõõtmeline paigalolek. Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks, nagu ütles Jossif Vissarionovitš Stalin.

Tagasi üles