/nginx/o/2024/07/13/16220792t1h8288.jpg)
Inimese ja reaalsuse vahel on mõra, ütleksid psühhoanalüütikud. Inimese ja nüüdiskunsti vahel on mõra, ütleksid moralistid. See võib väljenduda lihtsas poekotiski, lisaksid nad.
Inimese ja reaalsuse vahel on mõra, ütleksid psühhoanalüütikud. Inimese ja nüüdiskunsti vahel on mõra, ütleksid moralistid. See võib väljenduda lihtsas poekotiski, lisaksid nad.
Meenub anekdootlik lugu, mille kunstiteadlane Jaak Kangilaski rääkis kord loengus. Kuidas vägevale neodadale ja popkunstnikule Robert Rauschenbergile (tema on see, kes pani muu hulgas rattakummi ümber kitsetopise ja nimetas selle monogrammiks) tulid külalised. Keegi riputas mantli ja kaabu mingisuguse objekti otsa, mis esikus oli. Hiljem selgus, et see on hoopis kunstiteos. Kas olukord oli natuke piinlik või hoopis rõõmus või mõlemat korraga või kordamööda, pole teada.