intervjuu ⟩ Kiwanoid: süsteemid ei tööta nii sirgjooneliselt ning progress pole alati nii sirgjooneline

Kiwanoid: «On küll õudselt tore inimesi tantsima panna ja teha sellist muusikat, mis keha kohe liikuma paneb, aga tundsin, et pean tegema midagi teistsugust, mis looks pigem ebaloogilist liikumist». Foto: Madis Veltman

Mai alguses ilmus multikunstnik Kiwanoidi glitch-muusika album «Vanatühi», mis on tehnopaganistlik kontsertalbum, mille kõlapilt on saavutatud esimese põlvkonna 4-bitise sülearvuti, DOS operatsioonisüsteemi ja tracker-programmiga.

Kogu helipaletti on inspireerinud veaesteetika, tõrkehelid ning pungilik mentaliteet, aga ka mitmed filosoofilised küsimused, sealhulgas: mis üldse on muusika ning mida tähendab tühjus?

Multikunstniku sõnul on see album, millel on pungi ebatäiuslikkus ja energia, džässi kaootilised struktuurid ja kaasaegse klassikalise muusika albumi ülesehitus, kuid album ise ei ole ükski neist žanritest, vaid pärineb justkui hoopis teiselt planeedilt.

Albumi teeb erakordseks ja ainulaadseks ka see, et tegemist on Eesti esimese glitch-muusika albumiga, mis on lisaks striiminguplatvormidele jõudnud ka vinüülile, nii et võiks öelda, et Eesti eksperimentaalmuusika skeene on tänu sellele igaveseks muutunud. Või vähemalt astunud sammu suurte muutuste suunas.

Mida suvi teie jaoks tähendab? On see endiselt aktiivne tööaeg või peate keskmist tööinimese puhkust?