Primadonna ja tema hoolekandja sünged saladused Kolga mõisas

Ülle Lichtfeldt silmnähtavalt naudib seda, mida ta laval teeb. Foto: Mari Rostfeldt

Teater Nuutrumi lavastuses «Öökuninganna» kohtuvad eraldatud maanurgas varjul olevad sünged saladused, gootilik tumedus ja muhe huumor – ideaalne suvine meelelahutus ennekõike neile, keda köidavad teatrilaval lahtirulluvad põnevus- ja krimilood.

Kui esimest korda kuulsin, et Nuutrumis tuleb lavale Piret Jaaksi «Öökuninganna», kergitasin korraks imestunult kulmu. Seitsme aasta jooksul neljas lavastus, neist kolm eesti teatrites, vahepeal veel korra Soomes, sealses eesti teatris. Mis on selle näidendi fenomen, et lavastajad materjali otsides ikka ja jälle selleni jõuavad?

Minu suureks üllatuseks oli lavastaja Jaanus Nuutre Piret Jaaksi näidendi «Öökuninganna» kallal kõvasti kärpetööd ette võtnud, lisanud juurde õuduslugudele omaseid elemente ning kirjutanud uue, ootamatu puändiga finaali. Jaaksile omane humoorikas sõnakasutus oli seeläbi saanud uued rõhuasetused, juurde oli lisandunud publikus äratundmist ja elevust esile kutsuvaid täiendusi. Kuidas siis ikkagi tõlgendada tuntud lühendit VSOP?