![Mitte ühegi õie puhkemist maailmas ei oodata nii suure põnevusega kui jaapani sakura – kirsiõie – oma. Õied kuulutavad kevadet, inspireerivad luuletajaid ja tõusva päikese maa kunstnikke.](http://f9.pmo.ee/jNaVrt0dEWViKP7bENma1H5-PrY=/1442x0/filters:format(webp)/nginx/o/2024/07/19/16230956t1h261a.jpg)
Durian Sukegawa «Oamoosi» on kõige parem lugeda maakodus, hommikupäikesest soojas võrkkiiges peesitades. Aeg-ajalt tuleks raamatult tõsta pilk, et märgata pea kohale eksinud õrnvalgeid kirsiõitekujulisi pilvi.
Durian Sukegawa «Oamoosi» on kõige parem lugeda maakodus, hommikupäikesest soojas võrkkiiges peesitades. Aeg-ajalt tuleks raamatult tõsta pilk, et märgata pea kohale eksinud õrnvalgeid kirsiõitekujulisi pilvi.
Jaapani kirjandus on moes ja Sukegawa tekst peegeldab neidsamu varje, mis on südamel näiteks Yōko Ogawal, Sayaka Muratal või vanameister Haruki Murakamil endal.
Selle sõjasuve lämbete ööde järelt näpatud aega on aga ometi kõige parem veeta just Sukegawaga, sest tema looming peegeldab eelkõige valgust, mitte valu.