Kui jõuan sulnil juulikuu õhtul Ohtu mõisa, vaatama 1Teatri komöödiat «Tutvumiskuulutus», tunnen järsku erilise selgusega, nagu viibiks kusagil siinsamas Roman Baskin (1954–2018).
NÄDALA SUVETEATER ⟩ Komöödia üksindusest, juhusuhetest, armastusest
See on läbinisti loogiline, kuigi aeg möödub kiiresti, MTÜ Kell Kümme viimased kaks komöödialavastust esietendusid Ohtus suvel 2017: Alan Ayckbourni «Omade vahel» ja «Magamistubades». Aga teatrimälu ei ärata üksnes mängupaik, vaid võib-olla enamgi žanr. Komöödiasse suhtus lavastaja ja näitleja Roman Baskin kompromissitu lugupidamisega. Meenub ta telelavastuse pealkiri «Tema majesteet komödiant» (Anari jutustusest «Dante juubel», 1983) ja Voldemar Panso mõtisklus näitleja elukutse olemusest kui lavastuse moto.
Seega kasvab Ohtu mõisas ootus komöödiažanri suhtes iseäranis kõrgeks – mis ei tähenda, et see mujal madalam tohiks olla. Kummatigi on padukomöödiast keeruline teatrielamust saada, sest mudel tuleb pahatihti liigagi tuttav ette, tegelased ei pruugi olla hirmus huvitavad ega isikupärased, pigem šabloonsed. Ainukordsust mahub lauskomöödiasse vähevõitu, eriti süžee tasandil. Seda rohkem ootad ja eeldad näitlejate vaimukat mängulusti, head maitset, erksat stambivabadust.