:format(webp)/nginx/o/2020/02/25/12972419t1h3cb0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/20/16166137t1h6d70.jpg)
- Ilma Arvo Valtonita meil vaevalt soome-ugri rahvaste kirjanduste assotsiatsiooni oleks.
- Arvo algatas sarja «Väikeste rahvaste suur kirjandus», milles ilmus 27 raamatut.
- Oma isiklikest rahadest austas Valton soome-ugri kirjanduste fondi.
Arvo Valton 14. detsember 1935 – 26. juuli 2024
Arvo Valton oli kahtlematult üks suurimaid meie seas elanud soome-ugri rahvaid ühendavaid suurkujusid, kelle raugematu energia soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride eest seismisel oli hämmastav.
1980ndate lõpul oli ta üks neist, kes aktiivselt pööras oma tegevuse soome-ugri rahvaste keelte ja kirjanduste toetamisele, kelle sulest ilmus arvukalt soome-ugri rahvaste keelte olukorda ja tuleviku väljavaateid tutvustavaid artikleid. Võimaluste avanedes asus ta kiirelt korraldama soome-ugri rahvaste kirjanike koostööd, millele pandi alus soome-ugri kirjanike kokkutulekul 1989. aastal Joškar-Olas. Ilma Arvo Valtonita meil vaevalt soome-ugri rahvaste kirjanduste assotsiatsiooni oleks. Aastail 1996–2010 oli ta assotsiatsiooni president. Tema oskus leida võimalusi organisatsiooni tegevuses hoidmiseks, regulaarselt toimuvate kongresside toimumiseks oli hämmastav.
/nginx/o/2024/07/29/16253631t1hf694.jpg)
Tähtsaimaks tegevuseks soome-ugri keelte kaitsmiseks ja väärtustamiseks pidas ta tõlkimist, mitte ainult väikestest keeltest suurtesse, aga ka vastupidi. Arvo algatas sarja «Väikeste rahvaste suur kirjandus», milles ilmus 27 raamatut ja tänu millele on meil võimalik nautida eesti keeles hõimurahvaste luulet. Veel väärivad märkimist kaunilt kujundatud, enamasti Arvo Valtoni tõlkes neljakeelsed luulekogud, milles rahvuskeelsed luuletused olid tõlgitud eesti, vene ja inglise keelde. Arvo Valtoni tõlketegevuse suurteosteks aga on soome-ugri rahvaste eeposte tõlked, millest viimane – samojeedi eepos Somatu ilmus 2024. aastal. Veel on tema koostatud ja tõlgitud komi, mari, ersa, mokša ja udmurdi mahukad novellikogumikud. Kokku ilmus aastail 1976–2024 Arvo Valtoni tõlkes 70 raamatut, seda on kindlasti enam, kui keegi suutnud.
/nginx/o/2024/07/29/16253633t1h5084.jpg)
Tõlketegevus muutus nii aktiivseks, et vahepeal ilmus Eestis pea sama palju soome-ugri rahvaste rahvuskeelset kirjandust kui nende omal kodumaal. Tõlkijaks polnud mitte ainult Arvo Valton. Ise korraldas ta aga nii, et Venemaal elavate soome-ugri rahvaste keeltesse tõlgiti näiteks Anna Haava, Karl Ristikivi, Lydia Koidula, Marie Underi jt. loomingut.
Rahvuskeeles kirjutamine, rahvuskeeltest ja rahvuskeeltesse tõlkimine oli Arvo Valtoni meelest soome-ugri rahvaste assimilatsioonile vastupanu vorm ja muidugi see ärritas ning äratas Venemaa riigiorganite tähelepanu. Kui esialgu suhtuti sellesse isegi positiivselt, siis aja möödudes halvemini. Nii nähvas Venemaa riigiduuma endine esimees Sergei Narõškin 2016. aastal, et udmurdi keelt ja kirjandust ei toetata mitte Eesti vahendeist, vaid rahastus tuleb teistest riikidest. See oli vastus udmurdi poeedile Aleksei Arzamazovile, kes rääkis Eesti toetusest ja sellest, et Venemaa ise kahjuks udmurdi kirjandust piisavalt ei toeta. Samas on Arvo Valtonilt tunnustatud Udmurdi Vabariigi teenelise kultuuritegelase nimetuse omistamise ja Handi-Mansi Rahvusringkonna aumärgiga.
/nginx/o/2023/01/27/15104897t1ha6ef.jpg)
Arvo Valtoni tegevus ei piirdunud ainult tõlkimisega – soome-ugri teema on kohal tema loomingus, uurimustes ja mälestustes. Nii ilmus 2010. aastal «Kirjad kasetohul», mis räägib karajalakeelsete kirjade avastamisest Novgorodis. 2018. aastal aga ilmus «Vaateid soome-ugri rahvaste kirjandusele» ja 2022. aastal mälestuste raamat «Soome-ugri minu elus».
Ikka ja jälle tuleb Arvo Valton tagasi soome-ugri keelte, kirjanike ja luuletajate loomingu väärtustamise juure. Nii asutatakse tema initsiatiivil hõimurahvaste toetamise programmi juurde soome-ugri kirjanduspreemia, millega igal aastal tunnustatakse väljapaistvamaid soome-ugri kirjanikke, luuletajaid ja tõlkijaid. Samuti on ta oma isiklikest rahadest asutanud 2015. aastal Rahvuskultuuri Fondi juurde soome-ugri kirjanduste fondi, mille kaudu antakse loomestipendiume hõimurahvaste kirjanikele.
Arvo Valton pidas väga tähtsaks seda, et eestlased tunneks oma hõimurahvaid. Ta leidis, et soome-ugri rahvaste tundmine on üks osa meie rahvuslikust identiteedist ja iseolemisest. Sellepärast oli ta esimeste hõimupäevade korraldajate seas, aktiivne Eesti Ungari Seltsi liige, üks Fenno-Ugria Asutuse taasasutajaid ja juhatuse liige aastail 1992–1995. Ta pidas soome-ugri rahvaste kultuurilugu ja kirjandust tutvustava õppejõu ametit Tallinna Ülikoolis kui ka Tartu Ülikoolis.
Soome-ugri maailm on kaotanud suure südamega soome-ugri rahvaste sõbra, kelle elutöö on kujuteldamatult suur. Tema lihtne ja sõbralik olek avas uksed tuhandetele soome-ugrilastele, kes läbi Arvo õppisid tundma Eestit ja eestlasi. Samaks õpiti talt ka seda, kuidas jääda mariks või udmurdiks, komiks või karjalaseks.