Sümbolistlikku uusromantismi üldse ning Elisarioni loomingut eriti selgesti iseloomustab kitšilikkus. Päriskunstiteos peab vastama kolmele kriteeriumile: olema riskantne (võinuks nässu minna), maitseülene (maitsekuse-maitsetuse kriteeriumile allumatu) ning inimsust ülendav (mitte alandav). Kitš jälle ei riski mitte millegagi ja saab olla kas maitsekam või maitsetum. Sellele lisanduv püüe inimest ülendada (õilistada, kaunistada) ilmneb kitšis pealetükkiva, plakatliku ideoloogilisusena, positiivsete väärtuste propagandana. Sümbolid pildil moodustavad ühetähendusliku imalavõitu allegooria, klantsitus välistab pahelisuse riski, ilu asendub põnevusetu, hambutu ilulusega, sõnum sarnaneb idüllilise «Vahitorni»-utoopiaga.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/01/11834187t1hede4.jpg)
/nginx/o/2024/07/30/16256400t1hed47.png)