Vaatamata kohatisele rabedusele oli juba tost teosest tunda, et esile on tõusnud loomupärase jutuvestmisoskusega autor. Järgnenud veerandsajand on toonud ohtrasti tõestust.
Saaga «Avameri» on tänaseks jõudnud seitsmenda raamatuni. Kaheksas olla kuuldavasti käsil.
See on nüüd üks sedasorti epopöa, mida oleks arukas lugeda esimesest raamatust alates, muidu lihtsalt ei saa paljudele asjadele nii hästi pihta. Muidugi võib mõnusa pajatuse nautimiseks suvalise köite lahti võtta ja veidike loo sisse minna, aga ajaline mõõde on ses sarjas ikkagi kaunis oluline. «Avameri» annab hoogsa üle- ja sissevaate okupatsiooniaja lõpuaastate merimeeste ja kolhoosnike ellu kogu selle koleduses, võlususes ja uskumatus absurdsuses.