The Jesus and Mary Chaini Jim Reid: vanasti tahtsime publikut närvi ajada

The Jesus and Mary Chaini kuulsamad laulud on «Just Like Honey», «April Skies» ja «Upside Down». Foto: Martin Harris/capital Pictures

Mürapopbändist The Jesus and Mary Chain tuntud vennad Jim ja William Reid on tülitsenud peaaegu sama palju kui Oasise vennad Gallagherid. Võib-olla rohkemgi.

The Jesus and Mary Chaini debüüt­album, ragiseva rokk-keeristormina mõjuv «Psychocandy» lennutas vennad Reidid 80ndatel tippu, nendevahelised pinged viisid aga kakluse ning plahvatusliku lahkuminekuni 1998. aastal. «Pärast iga tuuri tahtsime teineteist tappa, aga pärast seda tuuri üritasime teineteist tappa,» on Jim Reid meenutanud. 2007. aastast alates on bänd jälle koos, nende tänavune uus album «Glasgow Eyes» viis vennad tagasi sünnilinna ning peagi esinevad nad Tallinnas.

Memuaaride jaoks intervjueeritakse teid ja vend Williamit eraldi. Teie mälestused bändi raskematest aegadest võivad olla erinevad. Kas te ei karda, et nii võib jääda mulje, nagu teie ja Williami vahel laiutaks endiselt lõhe? Paistab, et olete ära leppinud.

Lõhe pole päris ära kadunud, me lihtsalt oskame sellega toime tulla. See lõhe laiutab meie vahel algusest peale. 90ndatel läks lihtsalt nii, et järsku see polnud enam lõhe, vaid nagu Suur kanjon. Kui pärast uuesti bändina kokku tulime, siis oli lõhe ikkagi alles. Meie vahel olid ikka erimeelsused, aga vaatasime sellest mööda. Selline on seis ka tegelikult siiani.

Raamatut tegema asudes rebenesid mõned haavad jälle lahti. Samas haavad ka tervenesid, sest hakkasime raamatu jaoks meenutama samu sündmusi. Tema saab kuulda lõpuks minu versiooni sündmustest ja mina kuulen esimest korda tema versiooni. Kui ma loen näiteks tema meenutust sellest, kuidas bänd laiali läks, siis ma ei ole temaga nõus. Mäletan asju teistmoodi. Aga tuleb osata öelda, et mis seal ikka. Kui temal on selline mälestus, siis las olla.

Kui midagi tõsist juhtub ja seda näeb pealt 20 inimest, siis nad kõik kirjeldavad seda sündmust natuke erinevalt. Ja kui olla mitmekesi bändis, siis igal liikmel on lõpuks erinev mälestus bändi loost.