«Salakuulaja Vastseliinas»: ükski suve­lavastus pole läbinisti halb

«Salakuulaja Vastseliinas»: näitlejad pingutasid või pihiku ribadeks, et olla laval tõsiselt võetavad sõjamehed, kuid muu jandi keskel hägustusid ka nende ponnistused. Foto: Rain Traagel

Lavastuslike valikute ja looduslike tingimuste kokkulangemise tõttu oli suvelavastusest «Salakuulaja Vastseliinas» väga raske aru saada, kes ja miks salakuulab. Tänu võimendusele heli küll kostis, aga kogu tegevus jäi vaatajatele kaugeks.

Ideaalselt valitud mängupaigaga suvelavastus «Salakuulaja Vastseliinas» (lavastaja Tarmo Tagamets) tugineb Erkki Koorti samanimelisele romaanile, just sealsamas, Vastseliina linnuses krimipõneviku sündmused aset leidsidki.

Olles mõned aastad tagasi ka romaani kui eesti algupärase krimikirjanduse kohta ülevaate kirjutanud («Seksi- ja spioonilugu keskaegselt Liivimaalt» Postimees, 3. märts 2021), siis tundus sama lugu lavalaudadel näha juba ette väga põnev. Entusiastlikult meelitasin endaga Võrumaa serva kaasa osa teatriseltskonnast, kellega olime vahetult eelmisel õhtul nautinud sumedat suveõhtut ja suurepäraselt lavastatud «Rohelisi niite» Kiidjärvel.