NÄDALA RAAMAT Kvantfüüsikaski ei saa läbi Leninita

Carlo Rovelli mullu Veneetsia filmifestivalil. Tema 2018. aastal eesti keeles ilmunud raamatu «Aja kord» järgi väntas samanimelise filmi («The Order Of Time») Liliana Cavani. Rovellilt on eesti keeles veel ilmunud «Seitse lühikest füüsikatundi» (2016) ja «Tegelikkus pole see, mis paistab» (2024).
Carlo Rovelli mullu Veneetsia filmifestivalil. Tema 2018. aastal eesti keeles ilmunud raamatu «Aja kord» järgi väntas samanimelise filmi («The Order Of Time») Liliana Cavani. Rovellilt on eesti keeles veel ilmunud «Seitse lühikest füüsikatundi» (2016) ja «Tegelikkus pole see, mis paistab» (2024). Foto: Rocco Spaziani

Füüsikateoreetik Carlo Rovelli «Helgoland» on elavaloomuline pilguheit kvantmehaanika ajalukku. Saja aasta vanune füüsikateooria on enamiku nüüdistehnoloogia aluseks, kuid isegi selle kasutajad on sunnitud tunnistama, et ei pruugi teooria olemusest lõpuni aru saada, osutab autor.

Kvantmehhaanika sai alguse sellest, kui sada aastat tagasi hakati uurima väga-väga väikeseid objekte – aatomeid ja muud sellist kraami – ning seda, kuidas näiteks valgus nendega suhtestub. See oli algus. Nagu Rovelli ütleb, on kvantmaailmas tänaseni niivõrd palju vastamata küsimusi, et ta lausa imestab, et see teadus – kvantfüüsika nimelt – on juba sajandivanune.

Kvantrevolutsioon lööb kõik pahviks

Kvantrevolutsioon raputas teadusmaailma siis, kui saadi aru, et üliväikesed (kvant)objektid käituvad hoopis teiste reeglite järgi kui objektid, mis on piisavalt suured, et me suudame neid näha ja kombata, ning et füüsikaseadustest, mis me «suurte» asjade kohta sõnastanud oleme, pole «väikeste» asjade mõistmiseks suurt abi.

Märksõnad

Tagasi üles