ARVUSTUS ⟩ Atlantise keiser Von Krahlis – vähemalt on lühike

«Atlantise keiser» on ainus Natsi-Saksamaa koonduslaagrites valminud ooper, mis siiani säilinud. Foto: Tairo Lutter

Viimased aastad on möödunud sõja varjus ning see pole jätnud puutumata ühtki kultuurivaldkonda. Nii on Vaba Lava rääkinud nii ukrainlaste kui ka kohalike venelaste lugusid, Vene Teatrisse on toodud tsensuuris lämbuvat ühiskonda kujutav «Kolmanda impeeriumi hirm ja viletsus» ning Draamateatri lavalaudadele jõudnud diktatuuritingimusi kaardistav «Eisenstein».

Umbes nagu rääkis NO-teater kunagi Tallinna linnavõimu korrumpeerumisest antiiktragöödia vormis, on Von Krahl ja rahvusooper Estonia valinud sõjaõust kantud ajavaimu taltsutamiseks hoopis kujundlikuma tee läbi ooperižanri.

Aluseks olev materjal on ajalooliselt tähenduselt kaalukas. «Atlantise keiser» on nimelt ainus Natsi-Saksamaa koonduslaagrites valminud ooper, mis siiani säilinud. Autor, Austria päritolu Viktor Ullman jõudis selle praeguses Tšehhis asuvas Theresienstadti laagris küll valmis kirjutada, ent vaatamata proovidele esietenduseni ei jõutudki. Autor suri 1944. aastal Auschwitzi gaasikambris ning maailma ette jõudis ooper alles 1975. aastal.

«Atlantise keiser» ühendabki oma sünniaega, tänapäeva ja midagi ajatut. Von Krahli teatri uutesse, Telliskivi loomelinnakus asuvatesse ruumidesse astudes ei juhatata vaatajat esmalt toolidele, vaid palutakse jääda eessaali loodud salongi. Ühekaupa astuvad ette Estonia solistid, kes esitavad läbisegi saksakeelseid muusikalisi numbreid ning juuditeemalisi anekdoote.