Laulasmaal saab kolmel päeval vaadata filme Arvo Pärdi muusikale

Helilooja Arvo Pärt Stockholmis 27.09.1995 Foto: Pressens Bild / Scanpix Baltics

Tänasest 24. augustini toimuvad juba 14. aastat Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud «Pärt & film». Seekord on vaatajate ees kolm väga erineva audiovisuaalse keelega linateost, mille helitaustas on kasutatud Arvo Pärdi muusikat.

Filmiõhtud avab 22. augustil tunnustatud prantsuse režissööri Alice Winocouri 2022. Cannes`i filmifestivalil esilinastunud tundliku isikliku puudutusega mängufilm «Pariisi mälestused» («Revoir Paris»).

Linateos on justkui empaatiline ja teraapiline armastuskiri režissööri kodulinnale Pariisile, mis 2015. aastal elas üle ühiskonda šokeerinud terrorirünnaku Bataclani kontserdimajale. Winocour on loonud pineva mälu ja mälestuste rekonstrueerimisega tegeleva filmi, mida raamivad nii filmi esimeste kui viimaste kaadrite kohal mitme minuti jooksul kõlavad lõigud Arvo Pärdi «Fratresest».

24. augustil saab näha alles möödunud aasta novembris esilinastunud hollandi režissööri Rogier Kappersi filmi «Klaas, minu täitumata elu». See ootamatult haarav ja humoorikas dokumentaalfilm on värskendavalt eneseirooniline meeldetuletus sellest, et mitte kunagi pole hilja ega vale aeg oma unistuste elluviimiseks, isegi kui kogu ümbritsev seda mõista ei pruugi.

Teisalt kinnitab see veelkord, millise globaalse haardega on Arvo Pärdi muusika ja millises ootamatus kontekstis tema muusika kõlada võib. Selles filmis kuuleb mitmeid Pärdi teoste interpretatsioone isevalmistatud joogiklaasidest pillil, mida nii pilli kui filmi autor kõlavalt klaasoreliks kutsub.

«Kuigi Pärti ennast näeb selles filmis vaid põgusalt, on tema muusika saatnud mind kogu elu. See oli ka suur inspiratsiooniallikas, kui otsustasin kaheksa aastat tagasi õppida mängima laulvatel joogiklaasidel. Tahtsin niiväga õppida klaasorelil Arvo Pärdi muusikat esitama, ja ma tegingi seda. Film keerleb tervikuna muusika ümber, rääkides sellest, milline käivitav jõud võib muusika olla inimese elus,» sõnas režissöör Rogier Kappers oma Arvo Pärdi Keskusele saadetud videotervituses.

«Ehkki filmi peamine eesmärk on ülistada muusikat, ei puudu sel ka mõnevõrra eksistentsialistlik mõõde, sest film räägib ka elu mõttest ja mida oma eluga peale hakata. Lõpuks tahab see film ka puudutada ja naerma ajada, et me ei võtaks iseennast nii tõsiselt,» lisas Kappers.

Filmiõhtute teisel õhtul, 23. augustil näeb aga juba aastal 2002. esilinastunud nimeka Mehhiko režissööri Carlos Reygadase läbilöögifilmi «Japón», mida võib pidada üheks käesoleva noore sajandi kinokunsti klassikaks.

Reygadas viib vaataja oma üleva pildikeele ja samas minimalistliku dokumentaalse õhkkonna sümbioosis eksistentsialistlikele radadele Mehhiko mägikülla. Filmi lõpukaadris, milles visuaalias võib ära tunda kummardust Tarkovski Stalkeri igavikuliselt rohtukasvanud raudteeliinidele, kõlab pikk lõik Pärdi teosest «Cantus Benjamin Britteni mälestuseks», samuti kõlab filmis «Miserere».

Arvo Pärdi Keskus korraldab filmiõhtuid, mille keskmes on Arvo Pärdi heliloomingut kasutavad linateosed, 2011. aastast. Filmiõhtute kunstiline juht on Kaarel Kuurmaa. Kõik filmiseansid toimuvad Laulasmaal Arvo Pärdi Keskuses.

Filmid «Pariisi mälestused» ja «Klaas, minu täitumata elu» linastuvad eestikeelsete subtiitritega, linateosel «Japón» on ingliskeelsed subtiitrid.