INTERVJUU Pärandihoidja Ave Matsin tõestab, miks on Eestile vaja kõrgharidusega mõisapreilisid (1)

Copy
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava programmijuht Ave Matsin teab, et kogu inimkond tarbib liiga palju ja et me peame tarbimist vähendama enne kui päris hilja.
 
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava programmijuht Ave Matsin teab, et kogu inimkond tarbib liiga palju ja et me peame tarbimist vähendama enne kui päris hilja.  Foto: Marko Saarm

Inimesed on täpselt nii mugavad, kui vähegi saavad, ja tänapäeval saab olla väga mugav. Juhtub rõivas rebenema, võib seada sammud poodi ja osta uue. Ning kui palju on meie keskel neid, kes ei oska niiti nõela taha panna, sest seda ei ole lihtsalt vaja läinud. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava programmijuht Ave Matsin leiab, et nii ei peaks see olema.

Matsini sõnul tarbime praegu liiga palju ning kaua pole võimalik sellisel moel vastu pidada. Kultuuriakadeemias on rahvusliku käsitöö ja pärandtehnoloogia õpet pakutud 30 aastat. Selle aja jooksul on välja antud 263 lõputunnistust 225 inimesele alates talukujunduse ja rahvusliku käsitöö konsulentidest ning lõpetades kultuuripärandi loovrakenduste magistritega.

Rootsi režissööri Ruben Östlundi suurepärases mängufilmis «Kurbuse kolmnurk» satub pärast laevahukku üksikule saarele punt miljardäre ja suurtööstureid, võimu haarab seal aga hoopis lihtne keskealine aasialanna, sest tema oskab ainsana tuld teha ja süüa valmistada. Kõverpeegel, seda küll, aga mingis mõttes peegeldab suurepäraselt situatsiooni, milles praegu oleme.

Jaa, see oli väga tore film! Siin tulebki mängu julgeoleku teema, mida siiski vaatamata kõigele väga ei armastata. Või tundub see vahepeal ebaoluline, aga mitte siis, kui mõtleme Ukraina sõjale või koroonaajale. Piisas sellestki, et mingi laev oli kuskil kanalis risti ees, ja juba jäid paljud olulised asjad seisma.

Kui palju on selliseid oskusi, ilma milleta on teatud kriisiolukordades väga raske toime tulla. Kohalike olude tundmine ja kohalike ressursside, nende hulgas inimestega hakkamasaamine on väga olulised.

On ju ilmselge, et inimkond tarbib liiga palju ja me peame tarbimist vähendama. Tempo, millega inimkond kasutab loodusvarasid, on nii drastiliselt kasvanud, et taastumatuid loodusvarasid varsti enam ei olegi. Hea küll, puud kasvavad, aga on terve hulk taastumatuid ressursse, mis mõjutavad väga palju meie keskkonda. Riided on näiteks valmistatud polüestrist, mis on taastumatust loodusvarast tehtud. Lahendus taastumatute materjalide ülekasutamise vältimiseks peitub väga palju kohalikes taastuvates loodusmaterjalides ning oskuses neid töödelda ja kasutada. Ja kõik need teadmised ja oskused on pärandtehnoloogias olemas.

Tagasi üles