Eesti kõige salapärasem teatrikriitik vaatab tagasi teatrisuvele: põnevikke oli vähevõitu

Suvelavastuse «Kes kardab Virginia Woolfi?» proov. Foto: Urmas Luik

• Danzumees nimetas oma lemmikud selle aasta nais- ja meespeaosad.
• Inimesed käivad rõõmuga teatris, sest suurem osa saale oli täiesti täis.
• Danzumees käis suve jooksul vaatamas 43 lavastust ning sattus ka uutesse kohtadesse.

Eesti kõige salapärasem teatrikriitik Danzumees, kes kirjutab aktiivselt teatriarvustusi endanimelises blogis ning on tänavu näinud enam kui sada lavastust, käis «Vikerhommiku» saates rääkimas oma selle aasta teatrielamustest. 

Danzumehe sõnul oli sel suvel tema arvestuste järgi üle kuuekümne uue lavastuse ning eelmistest aastatest jätkavaid lavastusi umbkaudu sama palju või natuke vähem.

Enda rõõmuks kostis teatrikriitik, et ühtegi suuremat läbikukkumist pole ta sel suvel teatris kohanud. Ka külastatavuse üle ei maksa teatritel praegu muretseda, sõnas Danzumees. Kriitiku sõnul oli suurem osa saale oli täiesti täis ja kõik teatrid leidsid omale vaatajaid.

Danzumees käis suvel vaatamas 43 lavastust, kuid tunnistas, et tal pole õnnestunud harrastusteatrites toimuvat väga jälgida. Profiteatrit tuleb Danzumehe sõnul nii palju peale, et vähe jõuab päris harrastajate tegemisi vaatama.

Pulmaststeen Draamateatri «Rahamaas». Foto: Heikki Leis

Sellel suvel täiesti harrastajate teatrit ta ei näinudki, küll aga oli päris mitmeid, kus harrastajad olid proffidega segamini. «See ju aitab harrastajaid kõvasti edasi ja annab neile mingid uued nõksud kätte,» ütles Danzumees ja nimetas seda tänuväärseks nähtuseks, sest harrastajate seas on väga tugevaid näitlejaid.

Küsimuse peale, kas Danzumees sel suvel sattus oma teatrirännakutel ka kohtadesse, kuhu ta varem sattunud polnud, vastas teatrikriitik, et talle juhtus mitu lavastust ette, mida tehti uutes mängukohtades. «Kohe esimesena meenub ühest Eesti otsast Vastseliina piiskopilinnus ja teisest Eesti otsast Viskoosa kultuuritehas Hiiumaal,» muheles kriitik.

Vastseliina piiskoplinnuses esietendub 25. juulil suvelavastus «Salakuulaja Vastseliinas». Lavastajaks on Tarmo Tagamets. Lavastus põhineb Erkki Koorti ajaloolisel romaanil «Salakuulaja Vastseliinas». Foto: Arvo Meeks

Selle suve meeldejäävaimaks teatrielamuseks nimetas Danzumees Hendrik Toompere jr lavastatud «Rahamaad», mis põhineb Eesti pangandust raputanud rahapesuskandaalidel.

Ühtlasi rõõmustas Danzumees, et 2025. aasta suvel plaanitakse uuesti mängida «Kes kardab Virginia Woolfi?», mis on anonüümse teatrifänni hinnangul üks aasta suurimaid õnnestumisi. Mõnusaima naerutajana tõi Danzumees välja lavastuse «Tutvumiskuulutus», mis samuti järgmisel aastal uuesti on tulemas. 

Danzumehe sõnul töötavad Eesti näitlejad märgatavalt heal tasemel ja väsimuse märke ei ilmuta. Kolm tema lemmikut meespeaosa pärinevad just suvelavastustest, olgugi et kevadel käis ta veidi rohkemgi lavastusi vaatamas kui suvel.

«Oskar Luts ehk Laul igavesest õnnest» on mitmetahuline lavastus, mis avab ukse sügavamatele mõtisklustele nii isikliku õnne kui ka ühiskondlike väärtuste üle. Foto: Kevin Kohjus

Tema silmis olid parimad meespeaosad Tõnis Niinemets («Rahamaa») Alo Kõrve («Kes kardab Virginia Woolfi?») ning Lauri Kink («Oskar Luts ehk Laul igavesest õnnest»). «Need teevad silmad ette ka kõigile kevadhooaja meespeaosadele,» tunnustas Danzumees.

Naispeaosadest tõi Danzumees välja Teele Pärna («Üks helevalge tuvi»), Carita Vaikjärve («Kes kardab Virginia Woolfi?») ning Ülle Lichtfeldti («Öökuningannas»). 

Teatrisuvele tagasi vaadates leidis Danzumees, et põnevikke oli vähevõitu. Kellerteatris tuli tema sõnul küll eelmisest aastast uuesti mängimisele Agatha Christiel põhinev tükk. Komöödiat tehakse meil Danzumehe hinnangul hästi, kuid Danzumees arvab, et võib-olla ei julgeta põnevikke eriti teha, sest inimestele on raskem naha vahele pugeda.