/nginx/o/2025/05/15/16847207t1h0a37.jpg)
/nginx/o/2024/08/29/16322408t1h3697.jpg)
Poola kirjaniku Czesław Miłoszi (1911–2004) autobiograafiliste sugemetega romaani «Issa org» põhiteemaks on inimeste saatus käänulises maailmas ja nende suutmatus oma osaga leppida.
Romaan, mis on otse loomulikult Hendrik Lindepuu tõlgitud, kirjeldab seda, milline oli Miłoszi lapsepõlv tema emapoolse vanaisa mõisas. Pealkirjas mainitud Issa on tegelikult praegune Nevėžise jõgi, mille kaldal asuvas Šeteniais autor sündis ja kasvas – sealse mõisa kunagises aidas asub praegu tema kultuurikeskus. Romaanis kannab asula nime Ginie.
/nginx/o/2024/08/29/16322409t1hc50e.jpg)
1980. aastal Nobeli kirjanduspreemia pälvinud Miłosz töötas pärast juuraõpinguid raadios. Saksa okupatsiooni aastatel elas ta Varssavis, kus oli tegev vastupanuliikumises.
Pärast Teist maailmasõda töötas Miłosz mitu aastat Poola kultuuriatašeena USAs ja Prantsusmaal. Kui aga kodumaal pind tema jalge all tuliseks läks, suundus ta 1951. aastal pagulusse, kõigepealt Prantsusmaale, 1960. aastast USAsse. «Issa org» on kirjutatud juba Prantsusmaal ja seal 1955. aastal ilmunud.
Maarahvalik müstika
Peategelased on šlahtitšid ehk poola aadlikud, perekondadest, kes kunagi «kandsid kiivreid ja mõõku, ümberkaudsete külade talupojad pidid harima nende põldusid. Nende rikkust mõõdeti pigem hingede ehk siis alluvate arvuga kui nende valduses oleva maaga.»
Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik nimelt ühinesid 16. sajandil – mis lõpuks tähendas seda, et ülikud olid valdavalt poolakeelsed, oli siis nende päritolu milline iganes. Praeguse Leedu aladel rääkis lõpuks leedu keelt vaid lihtrahvas.
Tegevus, mis pole otse elust maha kirjutatud, kuid põhineb suuresti reaalsetel inimestel, leiab aset pärast Esimest maailmasõda. Kui võtta aluseks peategelase Tomasz Dilbini vanus ja Miłoszi enda eluaastad, aga ka Leedu maareformi toimumisaeg, siis 1920. aastate esimesel poolel.
Suhteliselt samal ajal ja maamõisas toimub ka suur osa kuuldavasti napilt Nobeli preemiast ilma jäänud poolaka Stefan Żeromski (1864–1925) romaani «Õhus on kevadet» (1924) tegevusest, kuid sellega «Issa org» kuigivõrd ei sarnane – Żeromski kirjeldatud mõis on kaugelt liiga rikas.
Miłoszi tegelastest šlahtitšid on nimelt ammuilma vaesunud. Ühel perekonnal, peategelase ema vanematel, on alles jäänud veel 188 hektarit maad, mida harivad mõned sulasepered, kes saavad palka peamiselt kartulites ja viljas, lisaks mõisavalitseja, metsnik ja mõni teenija. Teise perekonna, Bukowskite, meesliikmed teevad aga seisusest hoolimata ise põllul tööd. Peategelase emapoolne pere kannab küll leedu nime Surkont (Miłoszi ema neiupõlvenimi oli päriselt Kunat), kuid räägib poola keelt ega kasuta leedupärast nimelõppu.
Täiskasvanute maailma keerdkäike imestav Tomasz püüab aru saada, kes ta on ja kelleks ta peaks saama, ja ülejäänud püüavad leppida sellega, kelleks nad on saanud.
Pigem meenub Miłoszi mõtisklusi lugedes ehk teise nobelistist poolaka Olga Tokarczuki (snd 1962) läbimurdeteos «Algus ja teised ajad» (1996, e.k 2012). Tokarzcuki küla võib ju olla Poola teises otsas, Tšehhi piiri ääres, kuid midagi on seal siiski sama.
«Issa oru» lõpus toodud Nobeli preemia tseremoonial peetud kõnes loetleb Miłosz Poola iseomaseid jooni: malbe anarhia, tuliseid vaidlusi summutav nali, orgaaniline kogukondlik vaist, usaldamatus igasuguse tsentraliseeritud võimu vastu. Need kõik tunduvad Miłoszil ja Tokarczukil ühised olevat, lisaks veel suur loodusarmastus. Aga ka huvi salapäraste sajanditetaguste ketserite vastu, nagu Tomaszi kauge eellane Hieronim Surkont.
Czesław Miłoszi teosed eesti keeles
- «Vangistatud mõistus» (1999)
- «Miłoszi ABC» (2011)
- «Teeäärne koerake» (2011)
- «Sünnimaa Euroopa» (2012)
- «Valitud luuletused» (2013)
- «Jahimehe aasta» (2018)
- «Ulro maa» (2021)
- «Issa org» (2024)
- Kõik teosed on poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Ühine on ka tegelasi iseloomustav maarahvalik müstiline mõtlemine: «Rästikuhammustuse vastu aitab loits või ka haava punaseks aetud rauaga kõrvetamine või siis enda deliiriumisse joomine; kõige parem, kui neid kolme vahendit kasutada koos.»
«Issa oru» tegevuse taustal toimuvad suured ühiskondlikud muutused. Pärast tsaaririigi lagunemist jäi romaani tegevuse piirkond värskele Leedu riigile, mis teravdas poola(stunud) mõisnike ja leedu talupoegade vastuolusid. Tasub meenutada, et Leedu ja Poola vahel käis pärast Esimest maailmasõda lühikest aega ka sõjategevus. Sellele lisandub uue riigi plaanitav maareform, mis annaks mõisnike arvelt maad talurahvale.
Teekond iseendani
Raamatu põhiteema on aga inimesed, nende saatus keerulises ja muutuvas maailmas ning nende suutmatus oma osaga rahul olla. Täiskasvanute maailma keerdkäike imestav Tomasz püüab aru saada, kes ta on ja kelleks ta peaks saama, ja ülejäänud püüavad leppida sellega, kelleks nad on saanud. Mõnelgi läheb see nurja. Mitu tegelast ei suuda leppida sellega, nagu soovitab ühele neist kuulus Šilelai rabi, «nääpsuke ja neiuliku näoga, justkui püha Katariina Ginie kirikus», et inimestel pole mõtet mõelda, kuidas oleks võinud minna, sest teistsugune elu poleks enam nende elu: «See, mida oled teinud halba, see ja üksnes see on sinu saatus.»
Ühes oma märksa hilisemas teoses «Teeäärne koerake» (1997, e.k 2011) on Miłosz märkinud: «Ma mõtlen, et kui alustaksin uuesti, oleks iga minu luuletus mingi konkreetse isiku elulugu või portree, aga täpsemalt, kurtmine tema saatuse üle.» Romaanis «Issa org» on selliseid portreesid mitu. Tasub ilmselt märgata sedagi, et romaan valmis juba pärast Teist maailmasõda, kui autoril oli juba teada, kuidas suur osa tema tegelasi lõpetada võis.
RAAMAT
/nginx/o/2024/08/29/16322410t1h8c03.jpg)
Czesław Miłosz
«Issa org»
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2024
304 lk