Millest räägib David Bowie kõige populaarsem laul tegelikult?

David Bowie 1990. aastatel. Foto: SWNS

• 1977. aastal ilmunud «Heroes» sõnade tähendus on aastakümneid olnud saladus.
• David Bowie väitis surmani välja, et «Heroes» inspiratsiooniks oli Berliinis nähtud embus.
• Bowie endine tüdruksõber väidab, et laulu inspireeris hoopiski tema unenägu.

Üks David Bowie populaarsemaid hitte «Heroes», mis on inspireerinud nii Philip Glassi sümfooniat kui ka olnud Olümpiamängude mitteametlik hümn, peidab endas tänini mitmeid saladusi. Ent kaheksa aastat pärast laulja surma võime olla sammu võrra lähemal, et teada saada, mis või kes on Bowie hittlaulu päriselt inspireerinud, vahendab Guardian. 

Nimelt on üsna tõenäoline, et Bowie «Heroes» on inspireeritud tüdrukust, täpsemini tüdrukust, kellega Bowie loo kirjutamise ajal kohtamas käis. 

Laulu ja sellega seotud lood teeb huvitavaks see, et David Bowie väitis surmani välja, et 1977. aastal valminud «Heroes» inspiratsiooniks oli produtsent Tony Visconti ja saksa laulja Antonia Maassi embus Berliini müüri ääres, mille tunnistajaks Bowie oli.

Väidetavalt on lugu aga palju lihtsam. Nimelt väidab BBC uus dokumentaalfilm, et laul on inspireeritud modellist ja näitlejast Clare Shenstone'st, kellega Bowie 1970. aastate keskel suhtes oli. Muuhulgas veetis paar koos «ühe imelise päeva» Berliinis, mille järel Bowie maha istus ning laulu «Heroes» kirja pani.

Ka ei ole «Heroes» ainus lugu, mida Shenstone'iga veedetud aeg väidetavalt inspireeris. Nimelt usutakse nüüd, et Shenstone'ga veedetud aeg inspireeris suisa kolme albumit: «Low» (1977), «Heroes» (1977) ja «Lodger» (1979), mis tähendab, et palju mütologiseeritud periood Bowie elus võidakse ümber hinnata. 

Seda teooriat kinnitab ka Shenstone ise, kelle sõnul viitab vähemalt osa laulusõnadest unenäole, millest ta Bowiele rääkis, kus nad ujusid delfiinidega. Seejärel käis paar muuseumis ning lipsas siis Checkpoint Charlie kaudu Berliini idapoolele. Shenstone'i sõnul veetsid nad seejärel üsna mitu tundi Tundmatu Sõduri haua juures, kus nad hoidsid käest kinni ja lihtsalt püüdsid olukorda enda jaoks mõtestada.

«Seal olid prožektorid ja võis näha relvade siluette. Ta hoidis mõlemast mu käest ja suudles mind siis. See oli nii ilus,» kirjeldas Shenstone nende seiklust. 

Naise kirjeldused peegeldavad «Heroes» laulusõnu, kus Bowie laulab nii delfiinidega ujumisest kui ka seina ääres seismisest, samal ajal kui relvad tulistasid õhku. 

«See kõik oli mulle koheselt tuttav. Ma teadsin, mida iga sõna tähendab,» sõnas Shenstone dokumentaalfilmis. 

Ehkki lugu on filmitegija sõnul igati usutav, ei saa siiski kindel olla, et Shenstone lugu romantiseerinud ja enda ning avalikkuse jaoks ilusamaks mõelnud pole. Seda enam, et Bowie ise, kes Shenstone'i lugu kinnitada või ümber lükata saaks, lahkus meie seast 2016. aastal ning kinnitas elu lõpuni, et lugu on inspireeritud pealtnähtud stseenist produtsent Tony Visconti ja saksa laulja Antonia Maassi vahel.

David Bowie esinemas 90ndatel Viinis Foto: REUTERS/Leonhard Foeger/File Photo

Bowie Berliinis elamise ajast ei ole just palju teada, sest see oli periood, mil Bowie püüdis hoida madalat profiili, sest oli pahuksis kokaiinisõltuvusega. Küll aga inspireeris see periood mõningaid Bowie kaootilisemaid lugusid.

Ka on teada, et Bowie jagas Berliinis korterit Iggy Popiga ning töötas koos selliste produtsentidega nagu Tony Visconti ja Brian Eno, mistõttu kõneletakse tema Berliini perioodist ka kui loominguliste partnerlussuhete ja vastastikuse inspireerimise perioodist. 

David Bowie suri 2016. aasta 10. jaanuaril maksavähki. Ta oli oma diagnoosist saanud teada 18 kuud varem, kuid diagnoos ei olnud avalikkusele teada. Tema viimaseks jäänud album «Blackstar» ilmus tema 69. sünnipäeval, kaks päeva enne tema surma.