ARVUSTUS ⟩ Mongolite hord Tallinna vallutamas

Kuigi kaugete külaliste ürbid ja sõjahüüded võivad näida ähvardavalt, on suur osa The HU fenomenist, millise peo nad suudavad püsti panna, kaotamata metal’ile omase tumeduse keskel kordagi rokkmuusikale omast elujanu ja rõõmu muusikast. Foto: Dmitri Kotjuh

«Mongoolia on maailma sõltumatuim riik – temast ei sõltu midagi,» kõlas alles ühes eelmise nädala poliitikasaates nõukogude ajast pärit anekdoot. Nagu näitas laupäeval puupüsti täis Helitehas, on riik vähemalt muusikas igati kaardil.

Bänd, mille pärast koguneti, oli loomulikult Mongoolia suurim ekspordiartikkel Tšingis-khaanist saati, folk-metal’it viljelev väike orkester nimega The HU. Nelik tõmbas viie aasta eest ilmselt ka paljude nende tähelepanu, kes raskemuusikast muidu suurt midagi ei arva, sest just toona ilmusid veebiavarustesse muusikavideod tänaseni bändi suurimatele hittidele «Wolf Totem» ja «Yuve Yuve Yu».

Mongoolia steppides kohtusid neis klippides hobused ja tsiklid, eksootilisi traditsioonilisi instrumente mängivad mehepojad ja kütkestavalt kaasaegne heliproduktsioon, kõrilaul ja khaanide pärandist rääkivad tekstid. Muusikalisele maailmakaardile ilmus ilma igasuguse eelhoiatuseta ühtäkki midagi täiesti uut ja erilist.