NÄDALA RAAMAT ⟩ Paul-Eerik Rummo mängud Hamleti meetodil

Paul-Eerik Rummo esitles oma tõlgitud James Joyce’i «Ulyssest» Tallinnas Kennedy's pubis juuni keskel. Foto: Mihkel Maripuu

Tänavust aastat võib elavaks klassikuks peetava Paul-Eerik Rummo (s 1942) elus kõhklematult nimetada monumentaalseks. Aastakümneid kestnud pühendumusliku tõlketööna ilmus James Joyce’i «Ulysses». Koostöös autoriga on kirjastaja Sirje Endre ja kultuuriloolane Ivar Tröner kokku kogunud Rummo draamatekstid, mida võib pidada järjeks samas kirjastuses 2005. aastal ilmunud «Kogutud luulele».

Rummo 62 aastat kestnud loominguline odüsseia on nüüdseks seega kaante vahel. Meenutame, et 1962. aastal ilmus debüütkogu «Ankruhiivaja», samast aastast pärineb esiknäidend «Võõrad inimesed», mille aasta hiljem tõi Tartu Ülikooli klubis lavale Ellen Liiger ning telelavastusena Eesti Televisioonistuudios režissöörid Heikki Haravee ja Virve Aruoja.

Sõna on sama, vahetub viis

Rummo mänguderaamatu järelsõnas tõdeb Viivi Luik, et Rummoga on läinud samamoodi, nagu sündis Veljo Tormise ja Arvo Pärdiga, kes uuendasid muusikat nii, et sellest «kostab läbi ürgne itk, ürgpalve, mis on samas needus ja needusest vabaks saamine». Nii on Rummo kontrapunkt ära öeldud ja järgnev tõlgendus on vaid selle laiendamine.

Luik – ja seda möönab ka autor ise – täheldab sedagi, et Rummo draamatekstid ja stsenaariumid