Lugu on kirja pandud läbi Käbi silmade. Tüdruk elab looduskaunis paigas ning on ümbritsetud loodust armastavatest inimestest. Aiapidajast memm räägib Käbile, kuidas kogu loodus on omavahel seotud, metsaülemast isa jälgib, et mets oleks elurikas paik ja õpetab tütrele, kuidas taimed on inimeste rohelised kopsud, ema räägib, et mets on nende kaitseingel. Nii õpib Käbi loodusest lugu pidama ja looduses toimuvat märkama.
Käbile meeldib vanemate inimeste lugusid kuulata. Eriti meeldivad talle vanaonu Johannese lood, mis räägivad ammustest aegadest ja looduse saladustest. Just vanaonu Johannes on see, kes räägib tüdrukule Eesti esimesest presidendist Konstantin Pätsist, kelle järgi raamat on nime saanud. Nimelt hakkas Päts hoolitsema Kadrioru aia eest, julgustas inimesi looma aedu ning oli riigi loomisel inspireeritud mesilastest.