KULTUURIS KUUM ⟩ Kas koolimajad on liiga luksuslikud?

Salto arhitektuuribüroo projekteeritud Rakvere gümnaasium valmis 2022. Foto: Tõnu Tunnel

Riigigümnaasiumide reform, mis seadis eesmärgiks kõik gümnaasiumid riigi ülalpidamisele ja maakonnakeskustesse viia, on seni kõige suurejoonelisem taasiseseisvumisjärgne arhitektuuriprogramm, võrreldav uute keskväljakute ehitamisega Elvast Narvani.

Alates 2012. aastast, kui valmis esimene gümnaasium Viljandis, on valminud 26 uut gümnaasiumimaja, neist arhitektuurivõistluse alusel 16. Pea iga aasta saab mõni neist arhitektuuripreemia.

Esimese, Viljandi gümnaasiumi arhitektuurivõistluse lähteülesanne ei sõnastanud midagi uuenduslikku ja oli õnn, et selle võitis Salto arhitektuuribüroo ideega, mis on võetud kõigi järgnenud gümnaasiumide ruumiskeemi aluseks.

Ent uued koolimajad on arhitektuurseks edulooks kujunenud kobamisi. Arhitektuuripoliitika puudumise tõttu jõudis riik arusaamisele, et hariduses on hea kooliruum oluline, Riigi Kinnisvara, haridusministeeriumi ja arhitektide liidu pika positsioonisõja tulemusel. Head ruumi ei osata meil aga endiselt omaette väärtuseks pidada, pigem ikka betooni valamise kuluks.