Selle tööversiooni kirjutas Golding kooli töövihikusse, millel pole isegi kaant küljes. Tegemist on väärtusliku ning äärmiselt õrna haruldusega, mille Exeteri ülikool paneb vaatamiseks välja Goldingi näitusel.
Sellel näitusel saab näha autori käsikirju, märkmikke ning saadetud kirju. Külastajatel pole lubatud seda töövihikusse kirjutatud tööversiooni lehitseda. See on kaugemalt vaatamiseks, sest vihik võib kergesti kahjustada saada. Exeteri ülikoolile andis selle laenuks Goldingi perekond.
Goldingu tütar Judy Carver ütles, et perekond on äärmiselt tänulik Exeteri ülikoolile selle eest, et nad kannavad hoolt Goldingist maha jäänud käsikirjade üle.
«Kärbeste Jumala» algupärane versioon tõestab, et Golding ei plaaninud kohe alustada raamatut lihtsalt ootamatu lennuõnnetusega, mille tagajärjel poisid saare peale satuvad. Tööversioon näitab, et Golding plaanis alguses kirjutada poistest, kes evakueeritakse tuumasõja käigus, kuid nende lennuk tulistatakse õhulahingu käigus alla.
Kuigi 1911. aastal Cornwallis sündinud Golding sai Nobeli preemia, on huvitav teada, et kirjastajad ei kiirustanud «Kärbeste Jumalat» kohe avaldama. Õnneks märkas käsikirja üks Faber and Faberi toimetaja. Raamatule tehti mõned muutused, see avaldati 1954. aastal ning teosest sai üleöö tõeline menuk, mida tänini huviga koolides loetakse.
Exeteri ülikooli näitusel on välja pandud ka kirjad toimetajale, kes aitasid «Kärbeste Jumalal» saada bestselleriks. Näitus toimub Exeteri ülikooli Bill Douglase kinomuuseumis
:format(webp)/nginx/o/2024/09/12/16353394t1h0aa6.jpg)