AVALIK PÖÖRDUMINE ⟩ Eesti Etendusasutuste Liit valitsusele: ka väga raskel ajal vajab ühiskond kultuuri!

Kollaaž. Vasakul Ugala Teatri tühi saal, paremal kultuuriminister Heidy Purga. Foto: Elmo Riig / Margus Ansu

Täna hommikul tegi Eesti Etendusasutuste Liit avaliku pöördumise peaministri ja valitsuse liikmete poole. Pöördumisega juhitakse tähelepanu sellele, et plaanitud eelarvekärped ja kultuuritöö arengu külmutamine neljaks aastaks pärsiksid etenduskunstide kvaliteetset jätkumist. Avaldame Eesti Etendusasutuste Liidu pöördumise täismahus.

Avalik kiri Eesti Vabariigi peaministrile ja valitsusele

Austatud Eesti Vabariigi peaminister Kristen Michal, lugupeetud valitsuse liikmed!

Eelmisel aastal külastas Eesti etendusasutusi enam kui 1,3 miljonit inimest (sh korduvad külastused), kellele teatrikultuur pakub elamusi ja kogemusi, mitte ainult kõrgtasemel meisterlikkust. Kahjuks on Eesti etendusasutused saamas erakordselt valusat tagasilööki, millest toibumine võtab aastaid.

Plaanitud mahus eelarvekärbe etenduskunstide kvaliteetset jätkumist ei taga, vaid toob kaasa pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, milleks on ebamõistlik koondamislaine (erialadel, millele hiljem tagasi pöörduda on raske) ja töökohtade oluline vähenemine, etenduskunstide pealesunnitud kommertsialiseerumine ning kättesaadavuse vähenemine (piletihinna paratamatu tõusu tõttu) eriti väiksema sissetulekuga inimeste hulgas.

Loomulikult mõistame riigieelarve täbarat seisu, selle peamist põhjust, mis on seotud julgeolekukulude hädavajaliku tõusuga. Samas ei saa see olla põhjuseks, miks Eesti kultuuritöö areng neljaks aastaks külmutada ning kultuuritöötaja ametit ühiskonnas märkimisväärselt devalveerida. Olukord, kus ka kogenud tippnäitlejad teenivad kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi 1600 eurot kuus bruto, oluliselt alla Eesti keskmise, väärib tõsist kriitikat. Pingutuse ja enesearengu alaväärtustamine pärsib huvi mõlema vastu, mis ei ole Eesti riigi huvides.

Eesti Etendusasutuste Liidu (edaspidi EETEAL) liikmesteatrites töötab täna kokku ligi 1400 inimest, liidu liikmed annavad tööd lisaks veel enam kui 500 vabakutselisele. 2024. aastal on kõigi kultuurivaldkonna riigi osalusega sihtasutustes ja avalik-õiguslikes organisatsioonides, sh teatrites, töötavate kultuuritöötajate (3633 inimest) mediaanpalk 1650 eurot, mis tähendab, et pooled 3633 inimesest teenivad vähem kui 1650 eurot. Kõrgharidusega kultuuritöötajate (2463 inimest) mediaanpalk on 1680 eurot. Pool EETEAL-i liikmeskonnast on eraõiguslikud teatrid, kes ei saa riigilt palka ning nende keskmine ei kajastu selles mediaanis, vaid on veelgi madalam.

Kindlasti võib küsida: kas Eestis on liiga palju teatrit? Õige vastus on, et täpselt parasjagu, mida kinnitavad täis saalid ja pidevalt kasvav külastuste arv. Täna on Eesti teatrites 237 000 külastust aastas rohkem kui 10 aastat tagasi. Küll aga toob oluline kärpimine väga madala kulutasemega valdkonnas kaasa küsimuse: milline teater kaob ja missugune asemele tuleb?

Süvakultuur kannatab, meelelahutus võtab talt koha. Kultuur aitab säilitada vaimset tervist ja tasakaalu. Ka väga raskel ajal vajab ühiskond kultuuri, mis hoiab võitlusvaimu ja väldib meeleheidet. Eesti etendusasutused teevad seda kõrgel tasemel.

EETEAL-i kuulub 21 etendusasutust ja Eesti Teatri Festival, mis annavad aastas kokku ligi 3000 etendust ja toovad välja 100 uuslavastust aastas. Kokku toodi mullu Eestis välja 270 uuslavastust ning anti 7172 etendust.

Loomulikult peavad kõik Eesti etendusasutused tegelema sisekaemusega ning mõtlema: kas kõik töölõigud on korraldatud piisavalt efektiivselt, milline on optimaalne uuslavastuste arv, milline on nende välja toomiseks vajalik ressurss.

Konstruktiivse ettepanekuna pakume, et kärbe on kokku kuni 2% ja eraõiguslike teatrite kärbe ei ületa riigi sihtasutuste oma. Aastaks külmutatud palgafondi tõstmiseks alustatakse läbirääkimisi. Kuna majanduskeskkond võib ka paraneda, ei võtaks see kokkulepe inimestelt perspektiivi ja usku oma erialal tegutseda, Eesti kultuuri säilitada ja arendada.

Kuna olulised maksutõusud toovad kaasa ka hinnatõuse, tähendab seegi kärbe kultuurivaldkonna töötajate palga ostujõu märkimisväärset langust, kuid aitab säilitada eneseväärikust ja usaldust oma riigi vastu.

Loodame mõistmisele

Ott Maaten, Rahvusooper Estonia, peadirektor

Triinu Aron, Sõltumatu Tantsu Lava, teatrijuht

Jaak Prints, Von Krahli teater, teatrijuht

Aivar Mäe, Teater Vanemuine, teatrijuht

Märt Meos, R.A.A.A.M ja Vaba Lava, teatrijuht

Roland Leesment, Endla Teater, teatrijuht

Priit Raud, Kanuti Gildi SAAL, teatrijuht

Piret Rauk, Kuressaare Teater, teatrijuht

Anne-Lii Päiv, Vene Teater, teatrijuht

Velvo Väli, Rakvere Teater, teatrijuht

Garmen Tabor, Ugala Teater, teatrijuht

Maarja Mänd, Tartu Uus Teater, tegevjuht

Hedi-Liis Toome, SA Eesti Teatri Festival, tegevjuht

Tiina Rebane, VAT Teater, teatrijuht

Rein Oja, Eesti Draamateater, teatrijuht

Leino Rei, Eesti Noorsooteater, teatrijuht

Mihkel Kübar, Tallinna Linnateater, direktor

Jaanus Nuutre, Teater Nuutrum, teatrijuht

Kaie Olmre, elektron.art, tegevjuht

Tiina Ollesk, Five5 Tantsuteater, juhatuse liige