INTERVJUU ⟩ Karikaturist Urmas Nemvalts: tean, et olen midagi hästi teinud, kui sõimata saan

Urmas Nemvalts ütleb, et kui ta ei teeks seda tööd, mida teeb, siis ta ilmselt ei jälgiks poliitikat üldse. Foto: Tairo Lutter

Eelmisel pühapäeval, 15. septembril täitus karikaturist Urmas Nemvaltsil 30 aastat Postimehes karikatuure treida.

Tööjuubeliks ilmunud karikatuurikogumikku «Eesti rahva mured ja rõõmud. 2015–2024» appi võttes üritame autorile endale lähemale pääseda ja mediteerime selle üle, et karikaturistil on põhjust vast siis ärevaks muutuda, kui tema suunas pole ammu ühtegi kivi visatud ja kõik on temaga liialt rahul.

Tegin ära korraliku kodutöö ja loodan, et see ei kõnele ainult minu obsessiiv-kompulsiivsest häirest. Lugesin üle kõik tegelased karikatuuridelt sinu äsja ilmunud raamatus «Eesti rahva mured ja rõõmud. 2015–2024». Ainuke puudus minu arvepidamises on, et ses arvestuses on küll Vene Karu, aga näiteks Kahe Peaga Kana ei ole, mis samuti Venemaad sümboliseerib...

No see kana on vaid ühe koha peal ja ega seda karu vist samuti väga palju ole.

Karusid on täpselt 14, samas kui näiteks Kaja Kallast on vaid kümme. Aga seoses Vene Karuga meenub kuuldud jutt, et Vene saatkonnas olevat sinu Vene Karu pilte lausa kollektsioneeritud?

Jah, kui Marko Mihkelson oli veel Postimehe Moskva korrespondent, olevat ta käinud kuskil aru andmas ja rääkis hiljem, et seal olevat olnud terve omaette mapp, kus sees olid kõik artiklid, mis on Postimehes Venemaast kirjutatud, ja seal mapi vahel oli veel eraldi mapp karikatuuridega.