INTERVJUURAAMATUD ⟩ Rääkida tuleb endast targematega

Irina Belobrovtseva Igor Severjanini mälestuspingi avamisel Paides 2021. aasta suvel. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Mul on elus vedanud sellega, et olen saanud palju kõrva taha panna inimestelt, kes on minust targemad. See on õnn. Jälgin ka videoloenguid, ööülikooli sarnaseid etteasteid ja teiste talletatud intervjuusid, kus esinevad inimesed, keda ma vahetult ei tunne, kuid kellel – ma arvan – on midagi öelda. Ka see on suur varasalv, ehkki vahetu kokkupuude inimesega on hinnalisem.

Samuti on ju raamatute lugemine kahekõne kellegi teisega – autoriga. Kuid isegi hea autori essee – kuigi targalt üles ehitatud – võib olla raske jälgida. Hoopis elavam – kuigi hüplik – on kahekõnel põhinev intervjuu.

Isegi kui küsija on keegi teine, on võimalik endale sisendada, et küsitletu kõneleb minuga. Nii saan mõelda kaasa surnud kirjanikuga, kelle teoseid olen lugenud ja kes on mulle oluline. Või siis kõnelen elus kirjanikuga, keda võin homme kusagil kohata, et loetud-kuuldud intervjuud jätkata. Kui on huvitav ja kui vestleja on tark, siis ma ju tahaks jätkata, kuigi vahel ei söanda tülitada.