Üllar Peterson on tõlkinud eesti keelde Šamil Bassajevi traktaadi «Pühasõdalase raamat». See raamat võis olla Bassajevile viimane õlekõrs, mille kaudu vaimselt mõtestada võitluse jätkamist, kui ideaalid olid purunenud, kirjutab legendaarset välikomandöri isiklikult tundnud Toomas Kümmel.
PÜHASÕDALASE RAAMAT ⟩ Miks lääs Tšetšeeniat õigel ajal ei aidanud?
Šamil Bassajev (1965–2006) oli kahtlemata kahe Vene-Tšetšeenia sõja kõige väljapaistvamaid tšetšeeni välikomandöre. Lugu tema sõjalisest osavusest ja vaprusest on kahjuks ka lugu sellest, kuidas idealistlik vabadusvõitleja muutus võitluse käigus terroristiks. Võib ju rääkida sellest, et liitlaste puudumine ja olud salakavala, alatu ning ülekaaluka vaenlase surve all tõukasid Bassajevi terrorismile.
Seda võib nimetada ka meeleheiteks, kui kõik lootused vabadusele on kustunud. Eriti veel olukorras, kui pea ainsana ulatas abikäe äärmuslik islam. Esimese Tšetšeenia sõja ajal võtsid tšetšeenid oma lipukirjaks «Vabadus või surm». Võime arutleda selle üle, kas Bassajev järgis seda juhist või valis hiljem mingi oma arusaamadest lähtuva kolmanda tee.