NÄDALA RAAMAT ⟩ Saksa armee eestlastest väosade tähtsust veebruaris 1944 on üle hinnatud

Esimesed Punaarmee tankid ületavad 1944. aastal Narva jõe. Foto: Rahvusarhiiv.

Reigo Rosenthali ja Andrus Küti monumentaalsel käsitlusel «Veebruar 1944. Võitlused Narva rindel» on kõik eeldused pretendeerida Hendrik Sepa nimelisele parima sõjaajaloolise teadustöö aastapreemiale, mida annab välja sõjamuuseum, aga ka mäluasutuste jagatavale Eesti ajalookirjanduse aastapreemiale.

Rosenthal on tuntud mitme mahuka teosega. Esmapilgul on ta justkui 19. sajandi lõpupoole ajaloolaste esindaja, kes pidasid vajalikuks teha arhiivi uurimissaalis tööd vähemalt kolmesajal päeval aastas. Tõsi, praegu ta saab teha samas mahus uurimistööd kodus, sest internetist leiab digitaalkoopiatena miljoneid Punaarmee või Saksa relvajõudude dokumente.

Seevastu Andrus Kütt on ajalooringkondades pea tundmatu nimi. Ta on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis ja töötab taaralinnas tarkvarainsenerina. Kütil on laiad teadmised teisest maailmasõjast ja ta alustas allikmaterjalide kogumist üle 20 aasta tagasi. Rosenthal liitus kogumistööga 2013. aastal, kirjutades hiljem uurimistöö kokku ja joonistades raamatusse sõjategevuse arvukad skeemid.

Rinne jõuab Narva jõele

Käsitlus järgib tavapärast kronoloogilist ülesehitust. Kõigepealt võetakse vaatluse alla 1944. aasta algul Punaarmee pealetung Leningradi all, mille käigus jõudis rinne Narva jõeni. Kolm mahukat peatükki kirjeldavad äärmise põhjalikkusega sõjategevust Kirde-Eestis veebruaris 1944: Punaarmee sõjalised ettevalmistused, üldpealetung Narva rindel 11.–21. veebruarini ja verise veebruari viimane dekaad, mil Saksa väeüksused haarasid initsiatiivi, jutuks on ka mõned märtsi algusse ulatuvad lokaalse tähendusega sõjasündmused.