:format(webp)/nginx/o/2024/09/26/16381351t1h8e3e.jpg)
Kui «Armastus, valed, veri» aasta alguses Ameerika Ühendriikides esilinastus, küllastus sotsiaalmeedia üpriski kiiresti arvamustest, et musklimägedest naisi tahavad vaadata ainult teised naised, mitte mehed, eriti kui seal on homoerootilised allhoovused. Et filmikunst peaks olema kõigile, mitte ainult valitud ja suunatud seltskonnale, kes filmiga hüpoteetiliselt keskmisest rohkem suhestub.
Aga kui taandada «Armastus, valed, veri» kõigest musklitele, vägivallale ja armastusele kahe naise vahel, siis võibki jääda ekslik mulje, et film on alateadlikult kuidagi suunatud. Nõnda võib ka tekkida oht, et kinokülastaja jääb ilma ühest tänavuse kinoaasta alahinnatumast pärlist.
Ilmselt on «Armastus, valed, veri» parimal moel kokku võtnud filmi levitaja: kultusklassiku «Thelma & Louise’i» steroididel versioon.