KULTUURIS KUUM ⟩ Nostalgia – läägest nätsukommist ja imalast poploostki magusam

Gwen Stefani ja No Doubt kütsid 2024. aasta Coachella muusikafestil publiku tõsiselt kuumaks. Foto: VALERIE MACON / AFP/ Scanpix

Piiparid on päevakajalised, Oasis annab kontserte, raadios kõlab Eiffel 65 laul «Blue (Da Ba Dee)» ning kõik käivad riides nagu Kurt Cobain või Matt LeBlanc. Mis aasta meil õigupoolest on?

Ehkki sellest, et 1990ndad naasevad, on räägitud umbes viimased 20 aastat, on esimest korda päriselt käes 1990ndate täiemahuline invasioon, mis avaldub nii muusikas, kunstis, moes, tehnoloogias kui ka toidueelistustes.

Sain aru, et 1990ndad on tagasi, kui hiljaaegu endale velvetpüksid ostsin. Õigemini sain aru, et trendifaas on jõudnud kuhugi 1990ndate lõpu ja varaste 2000ndate vaheossa, kus üleminekut pole veel päriselt toimunud, ent päris žanripuhtast ühe ajastu nostalgiast pole ka enam võimalik rääkida. Viimati olid mul velvetist püksid olnud millalgi nullindate algul, ehkki ei saa öelda, et need toonagi väga moodsad oleks olnud.

Miks me oleme jõudnud sinna, et festivalide peaesinejad on taas ansamblid 1990ndatest? Kuidas metsik nostalgia või – Dua Lipa sõnadega – tulevikunostalgia meie igapäeva üle võttis? Ja kas me ei saagi kunagi lahti tundest, et muusika, mood, toit ja televisioon olid vanasti paremad?