Suri legendaarne kantristaar ja näitleja Kris Kristofferson (4)

Copy
Kris Kristofferson 1987. aastal.
Kris Kristofferson 1987. aastal. Foto: Toronto Star / ZUMAPRESS.com / Scanpix

88-aastaselt suri armastatud Ameerika kantrilaulja ja laulukirjutaja Kris Kristofferson, laulu «Help Me Make It Through the Night» autor, mille eesti keeles laulis kuulsaks Ivo Linna.

Kristoffersoni perekond tegi ühisavalduse tema surmast teatamiseks: «Raske südamega jagame uudist, et meie abikaasa/isa/vanaisa Kris Kristofferson lahkus rahulikult laupäeval, 28. septembril, kodus. Oleme nii tänulikud aja eest, mis meil temaga oli. Aitäh, et armastasite teda kõigi nende paljude aastate jooksul, ja kui näete vikerkaart, teadke, et ta naeratab meile kõigile taevast.»

Esindaja sõnul suri Kris Kristofferson laupäeval rahulikult oma kodus Hawaiil, olles ümbritsetud perekonnast, vahendab BBC. Avalduses kirjeldati Kristoffersoni kui rahu eest seisjat, revolutsionääri, näitlejat, superstaari, seksisümbolit ja pereinimest.»

Kris Kristofferson sündis 22. juunil 1936 Texases Brownsville'is. Kristofferson õppis kirjutamist Pomona kolledžis, Californias ja läks hiljem Rhodes'i stipendiaadina Oxfordi. Ta omandas magistrikraadi Oxfordist 1960. aastal, seejärel naasis USAsse ja liitus armeega. Armee määras ta kirjandust õpetama, mida ta kirjeldas kui põrgut.

1965. aastal külastas ta Nashville'i ning kahe nädala jooksul loobus ta oma sõjaväeametist ja kolis kantrimuusika hälli, et alustada oma muusikukarjääri.

Kristoffersoni laulude hulka kuuluvad sellised hitid nagu «Me ja Bobby McGee», «For the Good Times», «Sunday Mornin' Comin' Down» ja «Help Me Make It Through the Night», mida peetakse tänini suurteks hittideks. Viimase on eesti keeles kuulsaks laulnud Ivo Linna.

1985. aastal liitus Kristofferson kantrimuusika kaasartistide Waylon Jenningsi, Willie Nelsoni ja Johnny Cashiga kantrimuusika supergrupis Highwaymen, mis oli peamine loominguline jõud lindprii-muusika liikumises, mis vältis traditsioonilist Nashville'i kantrimuusika masinavärki, eelistades sellele sõltumatult laulukirjutamist.

Kristofferson võeti kantrimuusika kuulsuste halli 2004. aastal.

«Ma ei usu, et olen nii hea laulja,» ütles Kristofferson 2016. aasta intervjuus ajakirjale Rolling Stone. «Ma ei suuda mõelda ühelegi enda kirjutatud laulule, mis mulle ei meeldiks, kuid ma ei suuda mõelda ka ühelegi enda kirjutatud laulule, mida keegi teine minust paremini ei laulaks.» 

Kris Kristofferson ja Barbra Streisand filmi «Täht on sündinud» jaoks.
Kris Kristofferson ja Barbra Streisand filmi «Täht on sündinud» jaoks. Foto: Image supplied by Capital Pictures / Scanpix

Lisaks väga edukale muusikukarjäärile oli Kristofferson ka aktiivne filmimaailmas, osaledes mitmetes ikoonilistes projektides. Näitlejana oli Kristofferson tuntud oma rollide poolest filmides «Pat Garrett ja Billy the Kid» (1973), «Alice ei ela siin enam» (1974), «Täht on sündinud» (1976), millega ta teenis ka parima meespeaosatäitja Kuldgloobuse, «Konvoi» (1978), «Heaven's Gate» (1980) ja «Blade» filmitriloogia (1998–2004).

Mitmete allikate kohaselt oli Kristoffersonil mäluprobleeme, mis arstid diagnoosisid kui Alzheimeri tõbe või dementsust. Alles 2016. aastal selgus, et muusikul oli tegelikult puukborellioos.

Ühes intervjuus rääkis Kristoffersoni kolmas abikaasa Lisa Meyers olukorrast: «Ta võttis kõiki neid ravimeid asjade vastu, mida tal tegelikult polnud, ja neil kõigil olid kõrvalmõjud.» 

Kristoffersoni jäid leinama tema abikaasa Lisa ja kaheksa last.

Kris Kristofferson 2017. aastal.
Kris Kristofferson 2017. aastal. Foto: REUTERS / Dylan Martinez / File Photo / Scanpix
Tagasi üles